Lühiraport, august 2026
Autor: Avo Trumm
Elanikud näevad Ida-Virumaal toimuvates muutustes üldiselt rohkem riske kui võimalusi. Murelikum piirkondlik tulevikupilt seostub sagedamini hinnanguga, et muutused halvendavad hariduse saamise võimalusi ja arstiabi kättesaadavust; lootusrikkam vaade aga hinnanguga, et muutused parandavad rahalist toimetulekut.
Sissejuhatus
Siire tähendab paljude omavahel seotud süsteemide ja nende toimimisreeglite murrangulist muutumist, mis ei piirdu üksnes tehnoloogiaga (Keller & Vihalemm, 2021). Ida-Virumaal puudutab siire seetõttu energiatootmise ja tööturu kõrval ka haridust, arstiabi, elukeskkonda, inimeste heaolu ning võimalust piirkonna arengus kaasa rääkida. Elanike seisukohalt on oluline, kas siirdega seostub rohkem uusi võimalusi või olemasolevate võimaluste ahenemise riske.
Varasemas lühiraportis „Tulevikukindlus Ida-Virumaal: elanike tulevikuvaated, tajutud võimalused ja muutustega kaasaskäimine“ käsitleti elanike piirkondlikku ja isiklikku tulevikuvaadet, tajutud eneseteostusvõimalusi ning muutustega kaasaskäimise raskust. Käesolev raport jätkab sealt ja küsib, milliste konkreetsete eluvaldkondade kaudu tajuvad elanikud muutustes võimalusi ja riske ning millised hinnangud eristavad murelikumat ja lootusrikkamat tulevikupilti.
Õiglase ülemineku käsitluses ei piirdu muutuste õiglus töökohtade ja sissetulekuga. Oluline on ka muutuste kasude ja kahjude jaotumine, mõjutatud rühmade vajaduste tunnustamine ning võimalus piirkonna arengus kaasa rääkida (Krawchenko & Gordon, 2021). Kohapõhine lähenemine rõhutab lisaks kohalikke töö- ja õppimisvõimalusi, sotsiaalset heaolu ning tulevikulootust (Weller et al., 2024).
Raportis analüüsitakse muutuste tajutud mõju töövõimalustele, rahalisele toimetulekule, haridusele, kinnisvarale, kaasarääkimisele, füüsilisele keskkonnale, tervisele ja arstiabile. Esmalt kirjeldatakse üldpilti ja elanikerühmade erinevusi, seejärel vaadeldakse seoseid piirkondliku tulevikutundega.
Raport põhineb Ida-Virumaa 18–64-aastaste elanike küsitluse „Ida-Viru täna ja homme. Elanike arvamused ja ootused“ kaalutud andmetel. Küsitluse eesmärke, valimit, andmekogumist ja andmekvaliteeti kirjeldab uuringu metoodikaraport.
Muutustes nähakse sagedamini riske kui võimalusi
Vastajatel paluti hinnata, kas Ida-Virumaal toimuvad muutused mõjutavad üheksat eluvaldkonda pigem paremaks, pigem halvemaks või ei mõjuta neid. Üldpilt on riskikeskne: kõigis valdkondades peale füüsilise keskkonna hindab muutuste mõju negatiivseks märksa rohkem elanikke kui positiivseks (joonis 1).
Kõige sagedamini seostatakse muutustega vaimse tervise ja rahalise toimetuleku halvenemise riski. Ligikaudu kolm vastajat viiest hindab negatiivseks ka muutuste mõju töövõimalustele, kinnisvara väärtusele ja arstiabi kättesaadavusele. Hariduse, füüsilise tervise ja kaasarääkimise puhul on negatiivsete hinnangute ülekaal väiksem, kuid endiselt selge.
Füüsiline keskkond erineb teistest valdkondadest: selle puhul tajutakse halvenemise riski ja paranemise võimalust peaaegu võrdselt. Kaasarääkimise mõju ei taju või ei oska hinnata suhteliselt suur osa elanikest, mis võib viidata sellele, et elanike roll piirkonna muutustes ei ole kõigile üheselt nähtav.
Võimaluste ja riskide tajumine sotsiaaldemograafilistes rühmades
Kõige järjekindlamad erinevused rühmade vahel ilmnevad emakeele lõikes (tabel 1). Vene emakeelega elanikud hindavad muutuste võimalikku mõju peaaegu kõigis valdkondades sagedamini negatiivseks ning näevad paranemise võimalust harvemini kui eesti emakeelega elanikud. Suurimad erinevused puudutavad vaimset ja füüsilist tervist, töövõimalusi ning rahalist toimetulekut.
Eesti emakeelega elanikud näevad mitmes valdkonnas sagedamini ka paranemise võimalust, eriti töö, hariduse ja kaasarääkimise puhul. Neid erinevusi ei saa siiski tõlgendada emakeele iseseisva mõjuna. Emakeel põimub Ida-Virumaal elukoha, tööturuolukorra, haridusvõimaluste, infoallikate ja piirkonna muutustes osalemise kogemusega.
Vanuserühmade erinevused on väiksemad ja sõltuvad valdkonnast. Nooremad tajuvad sagedamini töövõimaluste ja rahalise toimetuleku halvenemise riski, tervise ja arstiabi puhul annavad kõige sagedamini negatiivse hinnangu 35–54-aastased. See võib osutada eluetapiga seotud erinevustele, kuid analüüs ei võimalda väita, et see ka nii on.
Haridustaseme erinevused ilmnevad eelkõige positiivsetes hinnangutes: kõrgharidusega elanikud näevad sagedamini töö, toimetuleku ja haridusvõimaluste paranemist. Tervise, arstiabi ja kaasarääkimise hinnangud erinevad hariduse lõikes vähem, mistõttu ei saa järeldada, et kõrgema haridusega elanikud hindavad muutusi läbivalt positiivsemalt.
Sugu mõjuhinnanguid selgelt ei eristanud ning naiste ja meeste hinnangud olid üldjoontes sarnased.
Tabel 1. Ida-Virumaal toimuvate muutuste tajutud mõju emakeele, vanuse ja haridustaseme järgi (%).
Lahtrites on näidatud vastava rühma elanike osakaal. „Paremaks“ tähendab, et vastaja hindas muutuste mõju vastavale valdkonnale pigem positiivseks, ja „halvemaks“, et vastaja hindas mõju pigem negatiivseks.
Rohelised toonid tähistavad sama valdkonna üldkeskmisest soodsamat ja oranžid toonid ebasoodsamat hinnangut. „Paremaks“ real on üldkeskmisest suurem osakaal soodsam; „halvemaks“ real on soodsam üldkeskmisest väiksem osakaal. Värvi tugevus näitab erinevuse suurust, mitte statistilist olulisust.
| Tausta-tunnus | Rühm | Suund | Sobiva töö võimalus | Rahaline toimetulek | Hariduse saamise võimalus | Kinnisvara väärtus | Kaasa-rääkimis- võimalus | Füüsiline keskkond | Füüsiline tervis | Vaimne tervis | Arstiabi kätte-saadavus |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Kõik | Kõik | paremaks | 9,2% | 7,6% | 13,4% | 10,8% | 13,6% | 26,8% | 14,0% | 9,0% | 13,2% |
| halvemaks | 59,5% | 62,5% | 50,8% | 59,7% | 40,8% | 32,3% | 47,2% | 64,2% | 58,0% | ||
| Emakeel | Eesti | paremaks | 20,7% | 16,0% | 20,7% | 19,5% | 24,1% | 34,9% | 21,9% | 14,8% | 16,0% |
| halvemaks | 32,0% | 40,8% | 34,9% | 43,8% | 25,9% | 31,4% | 23,7% | 33,1% | 46,7% | ||
| Vene | paremaks | 7,1% | 5,9% | 11,9% | 9,1% | 11,6% | 25,3% | 12,5% | 7,8% | 12,2% | |
| halvemaks | 64,5% | 66,5% | 54,2% | 62,7% | 43,7% | 32,7% | 51,4% | 69,8% | 60,6% | ||
| Vanus | 18–34 | paremaks | 9,0% | 6,4% | 15,5% | 10,9% | 18,1% | 29,3% | 18,6% | 11,3% | 16,1% |
| halvemaks | 63,8% | 68,2% | 51,0% | 62,7% | 36,1% | 28,9% | 36,0% | 58,8% | 51,1% | ||
| 35–54 | paremaks | 9,5% | 6,8% | 12,6% | 9,2% | 12,0% | 24,6% | 11,2% | 7,1% | 10,9% | |
| halvemaks | 62,0% | 62,6% | 55,4% | 59,5% | 44,6% | 34,0% | 51,2% | 67,8% | 62,3% | ||
| 55–64 | paremaks | 9,0% | 10,2% | 12,8% | 13,3% | 12,1% | 28,5% | 14,6% | 10,2% | 14,9% | |
| halvemaks | 51,1% | 56,7% | 42,5% | 57,3% | 38,5% | 32,5% | 50,6% | 63,0% | 56,7% | ||
| Haridus | Põhiharidus | paremaks | 4,1% | 4,8% | 8,9% | 9,6% | 9,5% | 22,6% | 14,4% | 7,5% | 15,0% |
| halvemaks | 62,6% | 62,6% | 54,8% | 55,5% | 42,9% | 38,4% | 43,8% | 59,9% | 56,5% | ||
| Keskharidus | paremaks | 7,0% | 4,8% | 11,6% | 9,6% | 13,6% | 25,3% | 13,3% | 8,2% | 12,5% | |
| halvemaks | 62,6% | 66,1% | 50,3% | 62,3% | 40,4% | 30,3% | 49,6% | 66,0% | 59,6% | ||
| Kõrgharidus | paremaks | 13,4% | 11,1% | 16,6% | 13,4% | 14,4% | 30,2% | 14,9% | 9,6% | 11,1% | |
| halvemaks | 56,7% | 58,7% | 51,6% | 58,4% | 41,3% | 32,2% | 43,3% | 64,7% | 61,1% |
Millised tajutud riskid ja võimalused eristavad üldist tulevikupilti?
Ida-Virumaa tulevikukindlust käsitlevas raportis jagati vastajad piirkonna tulevikuga seotud tunnete põhjal mureliku, vahepealse ja lootusrikka tulevikutundega rühmadesse. Käesolevas raportis kasutatakse samu rühmi, et vaadelda, milliste konkreetsete võimaluste ja riskidega erinevad tulevikupildid seostuvad. Kõik üheksa mõjuhinnangut olid seotud nii piirkondliku kui ka isikliku tulevikuvaatega, kuid seosed olid läbivalt tugevamad piirkondliku tulevikutundega. [Piirkondliku tulevikutunde puhul jäid Craméri V väärtused vahemikku 0,223–0,341, isikliku tulevikuvaate puhul vahemikku 0,166–0,241.]
Kõige tugevamalt seostusid piirkondliku tulevikutundega hinnangud muutuste mõjule rahalisele toimetulekule, töövõimalustele, kaasarääkimisele ja haridusele. See ei tähenda, et piirkondlik tulevik oleks inimese jaoks isiklikust tulevikust tähtsam. Pigem haakuvad piirkonnas toimuvate muutuste mõjule antud hinnangud selgemalt just Ida-Virumaa üldise tulevikupildiga. Seetõttu keskendub järgnev analüüs piirkondlikule tulevikutundele.
Riskide tajumine muutub koos piirkondliku tulevikupildiga
Seos mõjuhinnangute ja piirkondliku tulevikutunde vahel ilmneb selgelt juba rühmade lihtsas võrdluses (joonis 2). Mureliku tulevikutundega elanikud hindavad muutuste mõju kõigis üheksas valdkonnas sagedamini negatiivseks kui vahepealse või lootusrikka tulevikutundega elanikud. Vahepealse rühma hinnangud jäävad üldjuhul kahe äärmuse vahele ning lootusrikka tulevikutundega elanikud tajuvad riske harvemini. Suurimad erinevused mureliku ja lootusrikka rühma vahel puudutavad rahalist toimetulekut, sobiva töö tegemise võimalust, kaasarääkimist, vaimset tervist ja haridusvõimalusi.
Lootusrikas piirkonnavaade ei tähenda siiski konkreetsete riskide puudumist. Ka selles rühmas hindab arvestatav osa elanikest muutuste võimalikku mõju vaimsele tervisele, arstiabi kättesaadavusele, kinnisvara väärtusele ja töövõimalustele negatiivseks.
Mõjuhinnangud on omavahel seotud, mistõttu ei näita rühmade lihtne võrdlus veel, millised neist seostuvad tulevikutundega ka teiste hinnangute arvestamisel. Selle selgitamiseks kasutati regressioonanalüüsi, milles vaadeldi samaaegselt rahalise toimetuleku, hariduse, kaasarääkimise, vaimse tervise ja arstiabi hinnangute seoseid tulevikutundega.
Regressioonanalüüs võimaldab analüüsida mitut tunnust korraga ja arvestada järeldustes nende omavahelisi seoseid. Käesolevas raportis tähendab see, et näiteks haridusvõimaluste hinnangu seost tulevikutundega vaadeldakse samal ajal rahalise toimetuleku, kaasarääkimisvõimaluse, vaimse tervise ja arstiabi hinnangutega. Nii saab hinnata, kas haridusvõimaluste hinnang annab tulevikutunde kohta täiendavat teavet ka siis, kui ülejäänud mudelisse kaasatud hinnangud on samad. Regressioonanalüüs ei tõesta seejuures põhjuslikku mõju ega näita, et üks tunnus tingimata põhjustab teise muutumise. Meetodi üldise tutvustuse kohta vt Tooding, „Regressioonimudelid“, Sotsiaalse Analüüsi Meetodite ja Metodoloogia õpibaas.
Esmalt koostati valdkondlikud mudelid ning seejärel ühendati neis esile tõusnud tunnused koondmudelisse. Tulemuste püsivust kontrolliti eraldi mudelitega, milles võrreldi mureliku ja lootusrikka tulevikutundega elanikke vahepealse tulevikutundega rühmaga. Täielikud mudelitulemused on esitatud lisas 1.
Murelikku tulevikupilti eristasid kõige selgemalt hariduse saamise võimalused ja arstiabi kättesaadavus. Haridusvõimaluste halvenemise riski tajuvad elanikud kuulusid sagedamini mureliku kui vahepealse tulevikutundega rühma (šansside suhe OR = 1,68), paranemist nägevad elanikud aga harvemini (OR = 0,39). Haridus seostub seega tulevikupildi mõlema poolega: tähtis pole ainult võimaliku halvenemise risk, vaid ka see, kas muutustes nähakse usutavat õppimis- ja eneseteostusvõimalust.
Arstiabi kättesaadavuse halvenemise riski tajuvad elanikud kuulusid samuti sagedamini mureliku kui vahepealse tulevikutundega rühma (OR = 1,73). Murelik piirkonnavaade seostub niisiis korraga kartusega, et vähenevad võimalused õppida ja oma tulevikku kujundada ning et vajalik arstiabi muutub raskemini kättesaadavaks.
Kaasarääkimisvõimaluse halvenemise hinnang seostus samuti murelikuma tulevikutundega (OR = 1,52), kuid seda tulemust tuleb käsitleda ettevaatlikumalt, sest kaasarääkimise hinnang tervikuna ei eristanud kontrollmudelis rühmi piisavalt selgelt.
Lootusrikast tulevikupilti eristas kõige tugevamalt rahalise toimetuleku paranemise võimalus. Seda võimalust nägevad elanikud kuulusid märksa sagedamini lootusrikka kui vahepealse tulevikutundega rühma (OR = 4,41). Lai usaldusvahemik näitab, et seose täpne suurus on ebakindel, kuid selle suund on selge. Rahalise toimetuleku halvenemise riski tajuvad elanikud kuulusid lootusrikkasse rühma harvemini (OR = 0,42).
Haridusvõimaluste paranemine seostus samuti sagedasema lootusrikka tulevikutundega (OR = 2,11). Haridus ühendab seega tulevikupildi kaht külge: võimaluste halvenemine seostub murelikuma ning paranemine lootusrikkama piirkonnavaatega.
Rahalise toimetuleku ja vaimse tervise hinnangud ei eristanud murelikku rühma vahepealsest teiste hinnangute arvestamisel statistiliselt selgelt. See aga ei tähenda nende vähest tähtsust, sest joonis 2 näitas, et mõlemat riski tajutakse sageli ka väljaspool mureliku tulevikuvaatega rühma.
Kokkuvõte: tulevikukindlus tähendab nii kindlust kui ka nähtavaid võimalusi
Ida-Virumaa elanikud näevad piirkonnas toimuvates muutustes sagedamini riske kui võimalusi. Kõige teravamalt tajutakse võimalikku mõju vaimsele tervisele, rahalisele toimetulekule, töövõimalustele, kinnisvara väärtusele ja arstiabi kättesaadavusele. Hinnangud erinevad kõige selgemalt emakeelerühmade vahel, kuid rühmade erinevused ei näita iseenesest nende põhjuseid.
Käesoleva ja eelmise raporti tulemused näitavad, et tulevikukindlus ei tähenda ainult valmisolekut muutustega kaasa minna. Sama oluline on teadmine, et piirkonna muutudes säilivad hariduse omandamise võimalused ja arstiabi kättesaadavus ning et siirdes on nähtav usutav tee parema toimetuleku ja eneseteostuseni. Seetõttu tuleb uute investeeringute ja töökohtade kõrval teha elanikele selgelt nähtavaks, kuidas siire parandab sobiva töö leidmise, õppimise ja rahalise toimetuleku võimalusi, ilma et vajalik arstiabi muutuks raskemini kättesaadavaks. Tulevikukindlust toetab ka elanike sisuline võimalus piirkonna arengus kaasa rääkida. Küsitlus ei näita, milline üksik meede tulevikutunnet muudaks, kuid osutab valdkondadele, mille kaudu siire võib elanike jaoks kujuneda võimaluseks või riskiks.
Lisad
Lisa 1. Muutuste tajutud mõju seos mureliku ja lootusrikka piirkondliku tulevikutundega: binaarse logistilise regressiooni mudelite täielikud tulemused
| Muutuste tajutud mõju | OR (šansside suhe) | 95% usaldusvahemik | p |
|---|---|---|---|
| MURELIK TULEVIKUTUNNE VÕRRELDES VAHEPEALSEGA | |||
| Rahaline toimetulek | |||
| Pigem halveneb | 1,03 | 0,60–1,77 | 0,908 |
| Pigem paraneb | 1,92 | 0,42–8,78 | 0,402 |
| Hariduse saamise võimalus | |||
| Pigem halveneb | 1,68 | 1,06–2,65 | 0,027 |
| Pigem paraneb | 0,39 | 0,16–0,98 | 0,045 |
| Kaasarääkimisvõimalus | |||
| Pigem halveneb | 1,52 | 1,02–2,26 | 0,040 |
| Pigem paraneb | 1,08 | 0,51–2,30 | 0,836 |
| Vaimne tervis | |||
| Pigem halveneb | 1,52 | 0,87–2,64 | 0,142 |
| Pigem paraneb | 1,24 | 0,38–4,07 | 0,723 |
| Arstiabi kättesaadavus | |||
| Pigem halveneb | 1,73 | 1,08–2,78 | 0,023 |
| Pigem paraneb | 0,68 | 0,29–1,56 | 0,361 |
| LOOTUSRIKAS TULEVIKUTUNNE VÕRRELDES VAHEPEALSEGA | |||
| Rahaline toimetulek | |||
| Pigem halveneb | 0,42 | 0,24–0,73 | 0,002 |
| Pigem paraneb | 4,41 | 1,59–12,21 | 0,004 |
| Hariduse saamise võimalus | |||
| Pigem halveneb | 1,76 | 0,96–3,23 | 0,067 |
| Pigem paraneb | 2,11 | 1,05–4,23 | 0,035 |
| Kaasarääkimisvõimalus | |||
| Pigem halveneb | 0,70 | 0,41–1,22 | 0,212 |
| Pigem paraneb | 1,54 | 0,77–3,07 | 0,226 |
| Vaimne tervis | |||
| Pigem halveneb | 0,57 | 0,31–1,05 | 0,069 |
| Pigem paraneb | 1,63 | 0,66–4,07 | 0,292 |
| Arstiabi kättesaadavus | |||
| Pigem halveneb | 1,70 | 0,93–3,11 | 0,084 |
| Pigem paraneb | 2,14 | 1,00–4,57 | 0,050 |
Mudelite üldnäitajad
Märkus. Mõlemas mudelis on võrdlusrühm vahepealne piirkondlik tulevikutunne. Mõjuhinnangute võrdluskategooria on „pigem ei mõjuta“. OR on šansside suhe. Ühest suurem OR näitab suuremat ja ühest väiksem OR väiksemat vastavasse tulevikutunderühma kuulumise šanssi võrreldes vahepealse rühmaga. Rasvases kirjas on seosed, mille p < 0,05 ja mille 95% usaldusvahemik ei hõlma väärtust 1.
| Mudel | N | Mudeli χ2 (df = 10) | p | Nagelkerke pseudo-R2 |
|---|---|---|---|---|
| Murelik vs vahepealne | 561 | 65,88 | < 0,001 | 0,138 |
| Lootusrikas vs vahepealne | 478 | 136,12 | < 0,001 | 0,351 |
Kasutatud kirjandus
- Keller, M., & Vihalemm, T. (2021). Kuidas sotsiotehnilisi süsteeme ümber kujundada? Riigikogu Toimetised, 44, 53–62.
- Krawchenko, T. A., & Gordon, M. (2021). How do we manage a just transition? A comparative review of national and regional just transition initiatives. Sustainability, 13(11), 6070. https://doi.org/10.3390/su13116070
- Weller, S., Beer, A., & Porter, J. (2024). Place-based just transition: Domains, components and costs. Contemporary Social Science, 19(1–3), 355–374. https://doi.org/10.1080/21582041.2024.2333272