Kaheastmeline pürolüüsi meetod sai kasuliku mudeli  

TalTechi Virumaa kolledži kütuse tehnoloogia teadus- ja katselaboris välja töötatud kaheastmeline pürolüüsi meetod on saanud Patendiametilt kasuliku mudeli tunnistuse.      

Kaheastmeline pürolüüs võimaldab lahendada komposiitmaterjalide, pakendite ja erinevate biojäätmete ringlussevõtmise ees seisvad takistused.

Õiglase ülemineku teaduskonsortsiumi kütuste tehnoloogia teadus- ja katselabori uurimisrühma juht teadur Olga Pihli sõnul on kaheastmelise pürolüüsi peamine eelis võrreldes klassikalise gaasistamisega õhu puudumine protsessis.

„See hoiab ära soovimatud kõrvalreaktsioonid nagu oksüdatsioon ning minimeerib süsinikmonooksiidi (CO) ja süsihappegaasi (CO2) sisaldust sünteesgaasis. See on eriti oluline puhtama, kõrge vesinikusisaldusega gaasi tootmiseks. Mida saab kasutada energeetilistel ja tööstuslikel eesmärkidel, sealhulgas elektritootmises,“ selgitab Pihl.

Kütuse tehnoloogia teadus- ja katselaboris läbi viidud uuringud on näidanud, et ühe tonni pakendi- ja komposiitmaterjalide jäätmete segu töötlemisel on võimalik saada umbes 1200 m³ sünteesgaasi, millest 800 m³ on vesinik. Sama koguse tuulegeneraatorite labade töötlemisel saab umbes 350 m³ sünteesgaasi, millest 250 m³ on vesinik. Pakenditega võrreldes madalam sünteesgaasi kogus on tingitud labade koostisest (klaas- ja süsinikkiud ei lagune kuumutamisel).

Uurimisrühma edasine uurimistöö keskendub kaheastmelise pürolüüsi tahke jäägi kasutusvõimaluste uurimisele näiteks filtrite või kütuseelementide tootmisel. Järelejäänud klaaskiudu on võimalik lisada näiteks betoonisegudesse, et parandada betooni kvaliteeti ja vähendada teiste täiteainete või armeerivate materjalide tarbimist betoonis.

Uuringuid keemilise ringlussevõtu protsessi arendamiseks mehaaniliseks ringlussevõtuks mittesobivatele jäätmetele rahastavad Eesti ja Euroopa Liit toetusmeetmest „Ida-Viru ettevõtluse teadmusmahukuse suurendamise toetus: teadusvõimekuse pakkumise arendamine Ida-Virumaal TA-võrgustiku loomiseks“.

Loe samal teemal

Milliseks kujuneb Ida-Virumaa majandusmaastik paarikümne aasta pärast, pole praegu veel selge. Küll aga on teiste Euroopa siirdepiirkondade näitel teada, et

Oleme harjunud majandusarengust ja innovatsioonist rääkides mõõtma selle kasvu ja kiirust. Käimasolev tööstuspoliitika debatt viitab tõsiasjale, et majandusarengu mahust ja

Tulevikutööstuse energiavajadus üha kasvab. Seepärast sunnib ressursside piiratus otsima üha targemaid võimalusi tootmise optimeerimiseks. Targa tehase eesmärk on toimida oluliselt

Tulevikutööstuses on tähtsal kohal kõrgtehnoloogiline tootmine ning strateegiliselt oluliste keemiliste elementide ja erimaterjalide kättesaadavus. Tallinna Tehnikaülikooli mehaanika ja tööstustehnika instituudi