Ida-Virumaa põlevkivitööstuse jäätmeid on aastakümnete jooksul peetud eelkõige keskkonnaprobleemiks. Nüüd loodavad teadlased, et vähemalt osa neist mägedest võib tulevikus muutuda

Elektrivõrk on nagu külavahetee: kui sinna suunatakse korraga liiga palju raskeid veokeid, tuleb kas teed laiendada või liiklust targemini korraldada,

Juba lähiaastatel tekib ka Eestis üha rohkem energiaühistuid, kes toodavad endale vajaliku elektri ise, usub Tallinna Tehnikaülikooli elektroenergeetika ja mehhatroonika

Ida-Virumaal räägitakse õiglasest üleminekust palju. Sageli jääb aga mulje, et piisab uute projektide ja investeeringute lisamisest ning probleem on lahendatud.

Kui elektrivõrk ja -tootmise tasakaalustamine muutub üha kallimaks ning kohalik energiatootmine muutub nutikamaks ja odavamaks, siis sünnib tuleviku elektrisüsteem hoopis

Tehnoloogiline areng liigub kiiremini kui ühiskonna võime selle mõju läbi mõtestada. Uued lahendused jõuavad praktikasse enne, kui on selge, kuidas

Kestlikku siiret ehk Euroopa Liidu mõistes „õiglast üleminekut“ mõtestatakse enamasti kui majanduse vabastamist kasvuhoonegaaside heitmetest. Ometi on teadlased juba üle