Marko Uibu: õiglane üleminek vajab ka õiglast suhete taristut

Piirkonna arengut on lihtne märgata uutes hoonetes, teedes ja teenustes. Sama oluline on see, mida silmaga kohe ei näe: usaldus, suhted, kohtumispaigad ja koostööharjumused. Tartu Ülikooli sotsiaalse innovatsiooni kaasprofessor Marko Uibu kirjutab Sirbis, miks on suhete taristu Ida-Virumaa õiglase ülemineku ja regionaalarengu jaoks võtmetähtsusega.

Artiklist selgub, et kogukonda ei saa lihtsalt „valmis ehitada“. Püsiv muutus sünnib siis, kui tekivad kohad, tegevused ja kontaktid, mis toovad kokku inimesi, kes muidu ei kohtuks.

Loe samal teemal

See, milliseks kujuneb Ida-Virumaa majandus paarikümne aasta pärast, pole veel selge. Küll aga on teiste Euroopa siirdepiirkondade näitel teada, et

Tugev Eesti ulatub piirini siis, kui seal on inimesed, töökohad, ettevõtlus ja usk oma piirkonna tulevikku, leiti 8. augustil Paides
Ligi pooled Ida-Virumaa noored kavatsevad kodumaakonnast lahkuda, otsides mujalt paremaid haridus- ja töövõimalusi. Väljavoolu peataks teadlaste sõnul läbimõeldud stardipakett, mis

Ida-Virumaa põlevkivitööstuse jäätmeid on aastakümnete jooksul peetud eelkõige keskkonnaprobleemiks. Nüüd loodavad teadlased, et vähemalt osa neist mägedest võib tulevikus muutuda