14. novembril toimub Tartu Ülikooli Narva kolledžis Ida-Virumaa Õiglase Ülemineku Foorum „Nutikast kahanemisest kestliku suurtööstuseni. Ida-Viru tuleviku visandid“.
Ida-Virumaa üleminek senisest kestlikumale ja teadusmahukamale arenguteele eeldab nii tehnoloogilisi, majanduslikke kui ühiskondlikke muutusi, mis on ühtaegu õiglased ja kaasavad. Seekordsel foorumil võtame kõrvuti tehnoloogilise innovatsiooniga vaatluse alla ka tööjõuturgu puudutavad uuendused, mis on vajalikud muutuste soovitud suunas juhtimiseks.
Ootame foorumile ettevõtjad, otsustajad ja teisi kohaliku elu eestvedajaid, et inspireerivate teemakäsitluste ajel arutleda Ida-Virumaa ja kogu Eesti tuleviku üle uudse nurga alt ja tunda ära muutuste tuules sündivaid võimalusi.
Täpsema registreerumisinfo avaldame lähiajal.
Päevakava on täiendamisel
9.00–10.00 registreerumine ja tervituskohv
10.15–10.30 tervitus
10.30–10.40 Õiglase Ülemineku Fondi (ÕÜF) roll Ida-Virumaa majanduse ja kogukondade toetamisel, Ivan Sergejev, Õiglase Ülemineku Fondi koordinaator
10.40–10.50 ÕÜF-i teadus- ja haridusmeetme rakendamise esimese aasta kokkuvõte, Mare Roosileht, õiglase ülemineku fondi teaduskonsortsiumi juht, TalTechi Virumaa kolledži direktor
10.50–11.00 Ida-Viru tulevikuvisioonid, esineja täpsustamisel
Kuidas tehakse kestlikku tööstuspoliitikat maailmas? Kuidas teha seda Eestis ja tuleviku Euroopas? Kuidas visandame Ida-Virumaa tulevikku õiglase ülemineku ja rohelise tööstuspoliitika ühendamise teel? Kuidas nutikalt planeerida ja ajastada õiglast üleminekut ning kaasata sellesse nii senise kui ka uudse tööstuse võimekus ja potentsiaal?
12.00–12.30 sirutuspaus
Järgnevad sektsioonid toimuvad paralleelselt kahes ruumis (mõlemat sektsiooni salvestatakse ja kantakse üle)
Mitmekesistuv ja muutuv majandus vajab paindlikumat tööjõuturgu – kuidas seda saavutada? Millised on võimalused pakkuda paindlikumalt tööd ja töötajate oskuste arendamist? Millised on paindlikud käitumispraktikate põhised lahendused?
Millised tegurid kujundavad piirkondlikku tööjõuturgu, millised on osapoolte pikaajalised (info)vajadused, kuidas hinnatakse Ida-Viru tööjõuturu tulevikuarenguid, mis soodustab ja takistab omavahelist infovahetust ja koostööd paindliku ja kvaliteetse tööjõuturu kujundamisel Ida-Virumaal?
Tööstuse arengut suunavaid plaane on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium teinud 2017. ja 2023. aastal, kuid need on tegelikust arengust sammu maha jäänud. Ministeeriumi poliitika ei ole jõudnud arvestada 2017. aastal tulnud digipööret ja praegust tehisaru esiletõusu. Mida uutest suundadest teada ja kuidas muutustega sammu pidada?
13.40–14.30 lõuna
14.30–15.20 lõpuarutelu – arvamusliidrite kokkuvõte foorumist
15.30–16.30 kitsama ja praktilise fookusega töötoad teadusrühmadega kohtumiseks ja vestlemiseks (teemad on teadusrühmadega täpsustamisel)
Kõrvalprogramm: rahastajate konsultatsioonid kogu päeva vältel (täpsustamisel)
Konverentsi põhiprogrammile järgnevad töötoad pakuvad head võimalus teadlastega vahetult suhtlemiseks ja teid huvitaval teemal praktiliste teadmiste hankimiseks. Palume kontaktitubades osalemiseks anda oma huvist märku registreerimisvormis.
Kontaktituba korraldatakse üksnes piisava huviliste arvu korral.
Igal ettevõttel on väärtuslikke andmeid. Tihtipeale võib nendest andmetest väärtuse loomine aga jääda võimekuse või oskuste taha. Töötoas räägime, kuidas andmed kiiresti ja vähese vaevaga ettevõtte heaks tööle panna. Vaatleme kogu andmeteaduse protsessi alates andmetöötlusest kuni masinõppemudeli loomise ja häälestamiseni.
Korraldaja: Kristo Raun, Tartu Ülikooli suurandmete nooremteadur
Tööstus liigub kiiresti tarkade ja digitaalsete tehnoloogiate rakendamise, sh tehnoloogiliste protsesside ja seadmete digitaliseerimise suunas. Tööstusprotsesse on võimalik jälgida arvutite ja teiste seadmete ekraanidelt. Tarkvara abil saab jälgida protsessi tööparameetreid ja tehnoloogilist režiimi.
Töötoas õpime õpimudeli toel, kuidas jälgida reaalajas seadme seisundit, ennustada laagrite ja võllide rikkeid õigel ajal ning kõrvaldada vigu. Osalised saavad katsetada omal käel mitmesuguseid laagreid. Samuti anname näpunäiteid, kuidas kontrollida seadme seisundit kaugjuhtimise teel, salvestades reaalajas suuri andmekogusid.
Korraldajad: Karolina Kudelina ja Veroonika Shirokova, Tallinna Tehnikaülikoolist
Info tulekul
Info tulekul
Plastijäätmetest suurema osa moodustavad komposiitmaterjalid, mille taaskasutusvõimalused on piiratud. Seepärast lõpetab suurem osa neist prügilas või ahjus. Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa kolledžis arendatakse meetodeid, mis võimaldavad valdavat osa neist jäätmetest uuesti ringlusse võtta. Töötoas räägime, millised on polümeerjäätmete uue elu võimalused, kui kasutada nende töötlemiseks keemilisi meetodeid.
Ettevõtja saab vastused järgmistele küsimustele:
– milliseid termilisi meetodeid saab polümeerjäätmete ringlussevõtmiseks kasutada;
– missuguste polümeermaterjalide jäägid sobivad ringlussevõtmiseks;
– milliseid analüüse teeb Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa kolledži kütuste tehnoloogia teadus- ja katselabor;
– kuidas ja millal teha koostööd keemiateadlastega;
– milliseid tooteid saadakse polümeeride termilisel töötlemisel?
Korraldaja: Olga Pihl, Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa kolledžist
Info tulekul
Info tulekul
Info tulekul
Info tulekul
