Tugev Eesti vajab arenenud piirkondi ka pealinnast kaugel ja hästi kaitstud idapiiri. Piirialasid hoiavad ennekõike seal elavad inimesed – seetõttu ei piisa ainult taristust ja julgeolekuinvesteeringutest. Tugev Eesti ulatub piirini siis, kui seal on inimesed, töökohad, ettevõtlus ja usk oma piirkonna tulevikku, leiti 8. augustil Paides toimunud arvamusfestivali arutelul „Kui sensoreid saab rohkem kui inimesi, siis kes hoiab piirialade Eestit?“.
Kuigi Eesti on Euroopa mõistes tervikuna piiririik, käsitletakse riigi sees idapiirialana kõige kitsamas mõttes Ida-Virumaad, Võrumaad, Põlvamaad, Valgamaad, Mustvee valda, Peipsiääre valda ja Piirissaart. Need on alad, kus saavad kokku kolm suurt survetegurit: kiirenev ääremaastumine; otsene geopoliitiline surve, mis kiirendab teisi negatiivseid mõjusid; ning katkenud mõtteline sild lääne ja ida vahel.
Arvamusfestivali arutelul jagasid sel teemal oma mõtteid ja kogemusi Ida-Viru Ettevõtluskeskuse vanemkonsultant Lauri Jalonen, Tartu Ülikooli kommunikatsiooniuuringute professor ja õiglase ülemineku fondi uuringuprojekti „Ida-Viru elanike sotsiaal-majanduslik heaolu ja tööjõu seire“ juht Triin Vihalemm, Võrumaa Arenduskeskuse koostööjuht Meel Valk ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi regionaalpoliitika osakonna juht Kai Kalmann-Jotautas. Arutelu juhtis Tartu Ülikooli sotsiaalse kommunikatsiooni kaasprofessor Margit Keller.
