Piiriloome ja sidusus: miks Ida-Virumaa vajab eritähelepanu?

Piirialade toetamine ei ole ainult taristu- ja julgeolekupoliitika, vaid sotsiaalse sidususe poliitika. Eriti Ida-Virumaal, kus julgeolekukihi all püsib juba varasem haavatavus, kirjutab Ida-Viru sotsiaal-majandusliku heaolu ja tööjõu seire töörühma liige, Tartu Ülikooli infojuhtimise ja -analüüsi teadur Avo Trumm Sirbis.

Kui avalikus arutelus räägitakse piirist peamiselt kui ohust, hakkabki piiriala paistma ebaturvalise ja ebakindlana nii investeeringute, noorte tuleviku kui ka edasise arengu mõttes.

Piiri tugevdamine peab käima koos elukeskkonna tugevdamisega, vastasel juhul hakkab turvalisus iseennast õõnestama – elanikud lahkuvad, teenused kaovad, kogukond nõrgeneb. 

Loe samal teemal

See, milliseks kujuneb Ida-Virumaa majandus paarikümne aasta pärast, pole veel selge. Küll aga on teiste Euroopa siirdepiirkondade näitel teada, et

Intelligentne robootika aitab luua ülikooli teadustöö ja tööstuse praktiliste vajaduste vahelist silda, sest see võimaldab arendada inimkeskseid, ohutuid ja muutuvate

Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli teadlased uurivad õiglase ülemineku fondi toel haruldaste muldmetallide eraldamist tootmisjääkidest, aga ka Eesti maavaradest. Haruldastest

Tugev Eesti ulatub piirini siis, kui seal on inimesed, töökohad, ettevõtlus ja usk oma piirkonna tulevikku, leiti 8. augustil Paides