Piiriloome ja sidusus: miks Ida-Virumaa vajab eritähelepanu?

Piirialade toetamine ei ole ainult taristu- ja julgeolekupoliitika, vaid sotsiaalse sidususe poliitika. Eriti Ida-Virumaal, kus julgeolekukihi all püsib juba varasem haavatavus, kirjutab Ida-Viru sotsiaal-majandusliku heaolu ja tööjõu seire töörühma liige, Tartu Ülikooli infojuhtimise ja -analüüsi teadur Avo Trumm Sirbis.

Kui avalikus arutelus räägitakse piirist peamiselt kui ohust, hakkabki piiriala paistma ebaturvalise ja ebakindlana nii investeeringute, noorte tuleviku kui ka edasise arengu mõttes.

Piiri tugevdamine peab käima koos elukeskkonna tugevdamisega, vastasel juhul hakkab turvalisus iseennast õõnestama – elanikud lahkuvad, teenused kaovad, kogukond nõrgeneb. 

Loe samal teemal

See, milliseks kujuneb Ida-Virumaa majandus paarikümne aasta pärast, pole veel selge. Küll aga on teiste Euroopa siirdepiirkondade näitel teada, et

Piirkonna arengut on lihtne märgata uutes hoonetes, teedes ja teenustes. Aga sama oluline on see, mida silmaga kohe ei näe:

Ida-Virumaa põlevkivitööstuse jäätmeid on aastakümnete jooksul peetud eelkõige keskkonnaprobleemiks. Nüüd loodavad teadlased, et vähemalt osa neist mägedest võib tulevikus muutuda

Elektrivõrk on nagu külavahetee: kui sinna suunatakse korraga liiga palju raskeid veokeid, tuleb kas teed laiendada või liiklust targemini korraldada,