Ida-Virumaa üleminek senisest kestlikumale ja teadusmahukamale arenguteele eeldab nii tehnoloogilisi, majanduslikke kui ka ühiskondlikke muutusi, mis on ühtaegu õiglased ja kaasavad. See, kas saame rääkida 20 aasta pärast Ida-Virumaast kui Eesti ja Euroopa kestliku tööstuse ühest vedurist, loodusturismi magnetist või hoopis hõbedase majanduse keskusest, sõltub paljuski praegustest valikutest ja ettevõtete ning elanike kohanemisvõimest.

Kutsume foorumile arutlema, millised on kestliku tööstuspoliitika võimalused nii Euroopas kui ka Eestis, millised tehnoloogiad kujundavad tuleviku tööstust ning kuidas soodustada tööjõuturu paindlikkust ja innovatsiooni. Mida tuleks silmas pidada, et kavandatud muutused toimuks soovitud suunas ja millised on selle käigus sündivad uued võimalused? Oodatud on väike- ja suurettevõtjad, teadlased ja üliõpilased, poliitikakujundajad ja kõik, kellele Ida-Virumaa tulevik korda läheb.

Päevakava

9.00–10.10 registreerumine ja tervituskohv

10.10–10.15 avasõnad, Jüri Nikolajev, foorumi päevajuht, Eesti Rahvusringhäälingu Narva korrespondent

10.15–10.20 regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartmani videotervitus

10.20–10.30 õiglase ülemineku fondi (ÕÜF) roll Ida-Virumaa majanduse ja kogukondade toetamisel, Ivan Sergejev, õiglase ülemineku fondi koordinaator 

10.30–10.40 ÕÜF-i teadus- ja haridusmeetme rakendamise esimese aasta kokkuvõte, Mare Roosileht, õiglase ülemineku fondi teaduskonsortsiumi juht, TalTechi Virumaa kolledži direktor

10.40–11.00 Ida-Viru tulevikulood, Margit Keller, Tartu Ülikooli sotsiaalse kommunikatsiooni kaasprofessor, sotsiaalteaduste valdkonna dekaan. Lugusid esitab kultuuritegija Serafima Kolodkina.

11.00–12.00 – sektsioon 1. Õiglane üleminek ja kestlik tööstuspoliitika

Kuidas tehakse kestlikku tööstuspoliitikat maailmas? Kuidas teha seda Eestis ja tuleviku Euroopas? Kuidas visandame Ida-Virumaa tulevikku õiglase ülemineku ja rohelise tööstuspoliitika ühendamise teel? Kuidas nutikalt planeerida ja ajastada õiglast üleminekut ning kaasata sellesse nii senise kui ka uudse tööstuse võimekus ja potentsiaal?

• Rohelise tööstuspoliitika roll õiglase ülemineku toetamisel, Erkki Karo, TalTechi Nurkse instituudi täisprofessor tenuuris
• Ülevaade Euroopa tööstuspoliitika uutest suundadest, Maive Rute, Euroopa Komisjoni siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja VKE-de peadirektoraadi peadirektori asetäitja
• Arutelu „Kuidas võidaks Ida-Virumaa rohepöördest võimalikult palju?“. Esinevad Teet Kuusmik, Ida-Virumaa investeeringute agentuuri juhatuse liige, Maive Rute, Euroopa Komisjonist ja Aivar Virunen, NPM Narva OÜ projektijuht. Arutelu juhib Erkki Karo, TalTechi Nurkse instituudi täisprofessor tenuuris.

        Millised on ettevõtete ootusted ja riigi võimalused rohelise tööstuspoliitika ja Ida-Virumaa õiglase ülemineku ühendamisel?

12.00–12.30 sirutuspaus

Järgnevad sektsioonid toimuvad paralleelselt kahes ruumis: sektsioon 2 ruumis 215 ja sektsioon 3 ruumis 200. 

12.30–13.30 – sektsioon 2. Ida-Viru tööturg siirdeajastul: kuidas prognoosida prognoosimatut? (Ruum 215)

Tööjõud on eri pooli ühendav väärtus ja hea argument, miks rajada ettevõtteid just Ida-Virumaale. Selleks on vaja ühiseid jõupingutusi. Ida-Virumaa mitmekesistuv ja muutuv majandus vajab paindlikumat tööjõuturgu ja (konkureerivate) poolte tihedamat omavahelist suhtlemist. Arutame pragmaatiliselt, kuidas saavutada leebem üleminek väheste suurettevõtete ja elupõliste ametite keskselt süsteemilt ebakindlamale ja dünaamilisemale süsteemile. Millised on võimalused paindlikumalt tööd pakkuda ja arendada töötajate oskusi? Millist teavet vajavad tööjõu pakkumise ja nõudlusega tegelejad? Kas ja kuidas on võimalik vajadusi kiiresti muutuvas majandusolukorras prognoosida?

12.30–12.40 Tööjõuturu siire ja võimalused seda suunata, Triin Vihalemm, Tartu Ülikooli kommunikatsiooniuuringute professor

12.40–13.30 arutelu „Ida-Virumaa tööjõuturu eripärad ja võimalused“ osalevad Kutsekoja, Eesti Töötukassa, kutsehariduse ja ettevõtlusega seotud eksperdid.

12.30–13.30 – sektsioon 3. Nutikad lahendused ja teadusmahukas ettevõtlus (Ruum 200)

Tööstuse arengut suunavaid plaane on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium teinud 2017. ja 2023. aastal, kuid need on tegelikust arengust sammu maha jäänud. Ministeeriumi poliitikas ei ole jõutud arvestada digipööret ja praegust tehisaru esiletõusu. Mida peaks uutest suundadest teadma ja kuidas muutustega sammu pidada?

• 12.30–12.45 Tööstus 5.0 – inimkeskne lähenemine, õppiv tehas kui tulevikusuundumus, Tauno Otto, TalTechi mehaanika ja tööstustehnika instituudi täisprofessor tenuuris

• 12.45–13.00 Tuleviku energeetika väljakutsed ja lahendused, Argo Rosin, TalTechi elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi professor 

• 13.00–13.30 arutelu „Energeetika ja tööstuse tulevikusuundumused“. Esinevad Eesti Masinatööstuse Liidu tegevjuht Andri Haran, FinEsti Targa Linna Tippkeskuse energiapoliitikate praktik-professor Einari Kisel, Tartu Ülikooli robootika kaasprofessor Karl Kruusamäe, strateegilise mineraalse ja süsinikupõhise ressursi ringmajanduse tippkeskuse juht, professor Riina Aav. Arutelu juhib TalTechi Virumaa kolledži professor Allan Niidu.  

13.30–14.30 lõuna

14.30–15.20 lõpuarutelu. Arvamusliidrite kokkuvõte foorumist. Räägivad endine Vabariigi Valitsuse esindaja Ida-Virumaal, Rohetiigri majandustoimkonna juht Jaanus Purga, ajalehe Põhjarannik peatoimetaja Erik Gamzejev, Narva Eesti Gümnaasiumi direktor Irene Käosaar. Arutelu juhib ERR-i ajakirjanik ja foorumi päevajuht Jüri Nikolajev.

15.30–16.30 kitsama ja praktilise suunitlusega töötoad teadusrühmadega kohtumiseks ja vestlemiseks

Messialal toimuvad rahastajate ja täienduskoolituste pakkujate konsultatsioonid kogu päeva vältel.

Töötubade teemad. 

Tööstuse digitaliseerimine ja suurandmed

Kuidas tootmisettevõtte andmetest kiiresti väärtust luua? (ruum 307)

Igal ettevõttel on väärtuslikke andmeid. Tihtipeale võib nendest andmetest väärtuse loomine aga jääda võimekuse või oskuste taha. Töötoas räägime, kuidas andmed kiiresti ja vähese vaevaga ettevõtte heaks tööle panna. Vaatleme kogu andmeteaduse protsessi alates andmetöötlusest kuni masinõppemudeli loomise ja häälestamiseni. 

Korraldaja: Tartu Ülikooli suurandmete nooremteadur Kristo Raun

Sardtehisintellekt ja pilditöötlus Tööstus 5.0 rakendustes (inglise keeles) (ruum 306)

Sageli arvatakse, et tööstuses nõuavad objektituvastus ja pilditöötlus kalleid erikaameraid, kulukate pilveteenuste kasutamist ning põhjustavad privaatsusprobleeme. 

Töötoas räägime, kuidas kasutada üsna keerukaid ja praktilistesse tööstusrakendustesse sobivaid privaatsusriiveta sardlahendusi mõnikümmend eurot maksval riistvaral, kulutades tarkvaraarendusele kõigest mõne päeva. 

Tutvustame plahvatusliku tähelepanu osaliseks saanud võimalusi, milles on kombineeritud suuri keelemudeleid ja pilditöötlust ning mis võimaldavad kordades kiirendada objektituvastuslahenduste loomist ja seadistamist. Püüame ühiselt leida atraktiivseid rakendusi sardtehisintellekti tehnoloogiatele, sealhulgas Ida-Virumaa ettevõtete näitel. 

Korraldaja: Alejandro Noé Díaz Vargas, TalTechi doktorant, Alar Kuusik, TalTechi vanemteadur

Kriitilised toormed ja keemilised väärindamisprotsessid

Keemiliseks ringlussevõtuks sobiva teisese toorme leidmine (ruum 217)

Plastijäätmetest suurema osa moodustavad komposiitmaterjalid, mille taaskasutusvõimalused on piiratud. Seepärast lõpetab suurem osa neist prügilas või ahjus. Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa kolledžis arendatakse meetodeid, mis võimaldavad valdavat osa neist jäätmetest uuesti ringlusse võtta. Töötoas räägime, millised on polümeerjäätmete uue elu võimalused, kui kasutada nende töötlemiseks keemilisi meetodeid. 

Ettevõtja saab vastused järgmistele küsimustele:  

• milliseid termilisi meetodeid saab polümeerjäätmete ringlussevõtmiseks kasutada;
• missuguste polümeermaterjalide jäägid sobivad ringlussevõtmiseks;
• milliseid analüüse teeb Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa kolledži kütuste tehnoloogia teadus- ja katselabor;
• kuidas ja millal teha koostööd keemiateadlastega;
• milliseid tooteid saadakse polümeeride termilisel töötlemisel? 

Korraldaja: Olga Pihl, Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa kolledž

Taastuvenergia ja hajuslahendused

Tulevikuenergeetika. Kogukonnaenergeetika ja elektri tarkvõrgud (ruum 215)

Töötoas anname ülevaate ettevõtjatele ja kogukondadele sobivatest energia tootmistehnoloogiatest, energiapaindlikest lahendustest ning nende energia- ja kulutõhususe parandamisest tehisintellekti abil. Muu hulgas räägime sellest, 

• millised energiatehnoloogiad sobivad eri sektori hoonetele; 

• millal tasub mõelda energiapaindlikkusele, näiteks energiasalvestite kasutamisele või energiatarbimise juhtimisele; 

• milliste probleemide lahendamiseks sobib rakendada tehisintellekti; 

• kuidas ja millal teha koostööd energeetikateadlastega, 

• millistele energeetikaprobleemide lahendamisega saab aidata Tallinna Tehnikaülikool. 

Korraldajad: Argo Rosin ja Tarmo Korõtko, Tallinna Tehnikaülikool

Vesinikuga vabaks. Teeme ise tervikliku taastuvenergialahenduse (ruum 216)

Kuidas elada võrgust väljas või siis, kui võrgu töökindlus pole kiita? Töötoas paneme osaliste silme all ja kaasabil kokku tervikliku taastuvenergialahenduse. Töötoa lõpuks on kõigil osalejatel arusaam sellest, kuidas on omavahel seotud päikesepaneelid ja tuulikud, vesiniku tootmine elektrolüüseris, toodetud vesiniku hoiustamine ja selle kasutamine kütuseelemendis elektri taastootmiseks.

Korraldajad: Tartu Ülikooli elektrokeemia professor Jaak Nerut, füüsikalise keemia teadur Rasmus Palm, füüsikalise ja elektrokeemia teadur Rutha Jäger, füüsikalise keemia nooremteadur Karl-Ander Kasuk ja füüsikalise keemia professor Enn Lust

Ühiskondlikud siirdeprotsessid ja juhtimismudelid

Kuidas arendada Ida-Viru noorte karjääriplaneerimise oskusi? Oskuste Kompass kui kasulik tööriist (ruum 308)

Karjäärinõustajate töö koolides ja mujal on väga tähtis, et noored oskaksid oma karjääri teadlikult planeerida. Ida-Viru noored on aga võrreldes teiste piirkondade noortega sotsiaalselt passiivsemad. Millised hoiakud ja harjumused takistavad nende karjääriplaneerimist?

Oma karjääri teadlik planeerimine on oluline sotsiaalne oskus, mida on võimalik arendada. Karjäärinõustajate töö koolides ja mujal on seejuures väga oluline. Kuidas motiveerida koolijuhte karjäärinõustajatega koostööd tegema? Millised on lapsevanemate nõustamise võimalused? Kuidas karjäärinõustajate tööd tähtsustada, et see ei oleks pealiskaudne ja väheveenev? Kuidas saavad noorsootöö tegijaid ja koolide huvijuhid toetada noori oma tee leidmisel? Kuidas Oskuste Kompass saab karjääriplaneerimist ja haridusvalikuid toetada?

Korraldajad: Tartu Ülikooli kriisisotsioloogia nooremteadur Sten Torpan ja Yngve Rosenblad Kutsekojast

Personalijuhtide vestlusring – kuidas luua ühist tervikpilti piirkonna tööjõu olukorrast? (ruum 303)

Personalijuhtide mõju piirkonna tööjõu kvaliteedi, stabiilse pakkumise ja paindlikkuse kujundamisel on väga suur. Ootame arutelust osa võtma ettevõtete ja organisatsioonide personalijuhte ja –spetsialiste ning teisi töötajate värbamise, väljaõppe ja töökeskkonna kujundamisega seotud inimesi. Arutelu käigus anname ülevaate kavandatavast elanike küsitlusest ning kompame ühise teabevõrgustiku loomise huvi. 

Arutelu teemad: räägime, mis on töötajate pehmed oskused ning kuidas ja kelle juhtimisel neid ettevõtete ja haridusasutuste koostöös arendada. Millised probleemid tekivad mujalt Eestist või välismaalt tulnud töötajatega? Mis teeb nende jaoks Ida-Virumaal töötamise atraktiivseks? Millised on eelistatumad töötajaprofiilid ja miks? 

Kõik osalejad on oodatud kaasa rääkima ja teemasid tõstatama. 

Korraldajad: eestikeelset arutelu veab Tartu Ülikooli kommunikatsiooniuuringute professor Triin Vihalemm. Venekeelset arutelu veab Tartu Ülikooli siirdesotsioloogia nooremteadur Bogdana Androsjuk.

Kuidas vähendada tervise ebavõrdsust Eestis? (ruum 309)

Töötuba algab välkettekandega, milles anname ülevaate Ida-Virumaa elanike tervisest võrreldes teiste Eesti elanikega. Keskendume nii vaimsele kui ka füüsilisele tervisele, samuti tervisehoiuteenuste kasutamisele. Seejärel arutame ja hääletame, kas tervise ebavõrdsus on enim seotud elu- või töökeskkonna, tervisekäitumise, terviseteenuste kättesaadavuse või hoopis millegi muuga. 

Töötoas selgitame välja kõige kriitilisema valdkonna. See on oluline lähteinfo 2035. aastaks olukorda muutvate sammude planeerimisel. Visioonitahvlile märgime sammud õiglase ülemineku seisukohalt ja mõtleme ka laiemalt sellele, kuidas ja millega vähendada tervise ebavõrdsust ning millised on takistused. 

Korraldajad: Tartu Ülikooli keskkonnatervishoiu professor Hans Orru, rahvatervishoiu kaasprofessor Taavi Tillmann, epidemioloogia kaasprofessor Katrin Lang ja rahvatervishoiu magistrant Jaana Toomik

Ettevõtete vastupidavuse ja muutustega kohanemise töötuba (ruum 200)

Ettevõtete säilenõtkus tähendab nende vastupidavust ja võimet tulla toime rasketes oludes. Töötoas püüame selgitada välja suurimad katsumused Ida-Virumaa ettevõtete säilenõtkuses ning pakkuda oma kogemusele ja näidetele tuginedes viise vastupidavuse suurendamiseks. Muu hulgas räägime sellest, 

• kuidas mõjutavad ettevõtte vastupidavust ettevõtja omadused, nt haridus ja töökogemus, sotsiaalne võrgustik ja ettevõtlikkus; 

• millist mõju avaldavad ettevõttega seotud tegurid, nt finantsstabiilsus, suurus, vanus, juurdepääs eri ressurssidele (tööjõud, raha); 

• milline osa on ettevõtluskeskkonnal (nt välised tegurid, makromajanduslikud tingimused, seadused, institutsionaalne toetus, taristu). 

Osalema on oodatud ettevõtjad ja ettevõtlust toetavate organisatsioonide esindajad.

Korraldajad: Merle Küttim ja Helery Tasane, Tallinna Tehnikaülikool

Messiala

Ettevõtluse ja innovatsiooni sihtasutus – ettevõtete teadmusmahukuse suurendamise toetused

Eesti Töötukassa – tööandjale mõeldud teenused

Eesti Teadusagentuur – teadmussiirde ja innovatsiooni toetusvõimalused Eestis ja Euroopas

Euroopa Innovatsiooni ja Tehnoloogiainstituudi uuenduslike tootmistehnoloogiate koostöövõrgustik (EIT Manufacturing)

Tartu Ülikooli täienduskoolituse võimalused

Tallinna Tehnikaülikooli täienduskoolituse võimalused

Sisekaitseakadeemia Narva õppekeskus