Mis saab siis, kui globaliseerumise hoog raugeb? 

Maailma majanduses toimuvaid muutusi iseloomustab juba mõnda aega välisinvesteeringute ja kaubandusega seotud rahavoogude osakaalu vähenemine maailma majanduse SKP-s. Teisisõnu tähendab see, et globaliseerumine pole lõputu protsess ja ka Eestis tuleb valmis olla välisinvesteeringute ja ekspordiga seotud plaanide elluviimise keerukusteks, tõdes TalTechi Nurkse instituudi professor Erkki Karo Õiglase Ülemineku Foorumil.

    • Tulevikus muutub välisinvesteeringute hankimine ning oma teenuste ja kaupade välisturule müümine järjest keerukamaks.
    • Põhjuseks kolm tegurit:
      • Geopoliitilise olukorra ja tööstuspoliitika muutumine (üha suurenev protektsionism)
      • Tehnoloogiline areng. Globaalne masstootmisel põhinev kaubandusahel võib olla asendumas kohalikumaga. Seda toetab tehaste automatiseerimine ja modulaarsete tootmistehnoloogiate levik.  
      • Rohepöörde trendidest tulenev võimendus. Kasutame üha enam kohalikku tooret ja teadmist, et vähendada keskkonnajälge.
    • Ka Ida-Virumaa tulevikust rääkides tuleb mõista neid üleilmseid trende ning hinnata, millised on meie võimalused kohaneda ja spetsialiseeruda.
    Erkki Karo
    Erkki Karo. Foto Jelizaveta Gross

    Järelvaata Erkki Karo ettekannet.

    Loe samal teemal

    See, milliseks kujuneb Ida-Virumaa majandus paarikümne aasta pärast, pole veel selge. Küll aga on teiste Euroopa siirdepiirkondade näitel teada, et

    Tugev Eesti ulatub piirini siis, kui seal on inimesed, töökohad, ettevõtlus ja usk oma piirkonna tulevikku, leiti 8. augustil Paides
    Ligi pooled Ida-Virumaa noored kavatsevad kodumaakonnast lahkuda, otsides mujalt paremaid haridus- ja töövõimalusi. Väljavoolu peataks teadlaste sõnul läbimõeldud stardipakett, mis
    Piirkonna arengut on lihtne märgata uutes hoonetes, teedes ja teenustes. Aga sama oluline on see, mida silmaga kohe ei näe: