Avo Trumm
Kuigi Ida-Virumaa tööjõu ja oskuste vajaduse hindamiseks on viidud läbi erinevaid uuringuid ning koostatud erinevaid prognoose, on rohepöördega kaasnevad muutused Ida-Virumaal kiiretempolised ja struktuursed, mistõttu prognooside täpsus on paratamatult piiratud ning lõppkokkuvõttes pole jätkuvalt selgust, kuhu ja kui kiiresti piirkond liigub ning milliseid ameteid ja oskusi tulevikus vajatakse ning milliseid enam mitte. Selle teadmuslünga täitmiseks on Tartu Ülikooli, TalTechi ning Kutsekoja koostöös valmimas uus Ida-Virumaa tööhõiveprognoos aastani 2035.
Ida-Virumaa tööjõuvajadus ei sõltu üksnes makromajanduslikest ja julgeolekupoliitilistest trendidest, vaid ka sellest, kuidas kohalikud tööandjad tajuvad muutustega kaasnevaid võimalusi ja piiranguid — juhtide ootused ja tulevikuvaade mõjutavad otseselt hinnastamist, palku, investeeringuid ja tööhõivet ning seeläbi kujundavad värbamisdünaamikat ja oskustenõudlust (vt nt Baumann jt, 2024); siirdepiirkondades, sh Ida-Virumaal, mängivad otsustusvalmiduses rolli ka kohalikud narratiivid (lootus, omanikutunne vs. vastuseis) (Hermwille jt, 2023).
Analüüsi aluseks on TalTechi töörühma koordineerimisel Turu-uuringute AS poolt 2025. aastal läbiviidud Ida-Viru ettevõtete tööjõu- ja innovatsiooni küsitluse andmestik*. On oluline rõhutada, et raportis esitatud hinnangud kajastavad pigem ettevõtjate hetkeootusi, mitte siduvaid värbamiskavasid või innovatsioonistrateegiaid. Väikeettevõtetes on planeerimine sageli lühema horisondiga, vähem formaliseeritud ja situatiivne, mistõttu kõiki väliskeskkonna tegureid ei pruugita süsteemselt arvesse võtta ning kavatsused ei pruugi sellisel kujul realiseeruda (Kraus, Harms & Schwarz, 2008), mistõttu tuleb tulemusi käsitleda indikaatoritena ettevõtjate praegustest mõtetest ja visioonidest, mitte prognoosina.
* Uuringus osales 258 väikese ja keskmise suurusega ettevõtet (VKE). Detailsem ülevaade küsitlusest on esitatud lühiraportis „Ida-Viru ettevõtete uuringu metoodika“
Ettevõtete üldine tööjõuvajadus
Jooniselt 1 selgub, et pooled küsitletud ettevõtete juhtidest (N=239) leiavad nende ettevõtete töötajate arv jääb järgmise viie aasta jooksul samaks; kasvava töötajaskonnaga ettevõtteid on umbes kolmandik ning kahanemise väljavaadetega kuuendik küsitletud ettevõtetest. Seega on ettevõtjate vaade stabiilsust väärtustav, kuid muutuste osas pigem „ettevaatlikult optimistlik“ kui pessimistlik. Kokku plaanitakse neis ettevõttes viie aasta jooksul juurde värvata 851 uut töötajat ning tõenäoliselt kaotab töö 128 senist töötajat.
Kuna ettevõtted on pigem väikesed, on ka muutused väikesed – kasvuplaaniga ettevõtetest kavatseb värvata 1-3 töötajat üle 40% ettevõtetest, 20% plaanib värvata 4-9 töötajat ning ligi 40% 10 ja enam töötajat. Kahanemisperspektiiviga ettevõtetes väheneb ettevõtjate hinnangul töötajate arv keskmiselt ühe-kahe töötaja võrra. Uuringus osalenud ettevõtete praeguse töötajaskonnaga (ligi 3500 töötajat) võrreldes on prognoositav juurdekasv ligikaudu 20%.
Valdkondade lõikes on ettevõtete juhtide hinnangud optimistlikumad haldus- ja abitegevuste (tegevusalad, mis on mõeldud ettevõtete ja organisatsioonide igapäevase töö korraldamiseks, tugiteenuste pakkumiseks ning juhtimisprotsesside toetamiseks) sfääris ning kutsetegevuse ja teaduse/tehnikaga seotud valdkonnas, kuid ka tööstuses ja ehituses on positiivne hoiak keskmisest kõrgem (joonis 2).
Töötajaskonna kahanemise väljavaated on suuremad kaubanduses ning majutus- ja toitlusvaldkonnas ning kinnisvarasektoris. Selline hinnang võib olla tingitud üldiselt kehvast majandusseisust ning klientide ostujõu vähenemisest. Arvuliselt kõige enam lisandub töökohti ehituse (187), töötleva tööstuse (134) ja kutse- teadus- ja tehnikaalase tegevuse (129) valdkondades (joonis 3).
Kuidas ettevõtte innovatsiooniplaanid mõjutavad tööjõuvajadust?
On üsna hästi teada, et ettevõtete juhtide hinnangud ettevõtte tööjõuvajaduse kohta on mõjutatud paljudest teguritest: ettevõtte sisemisest strateegiast, väliskeskkonna kindlusest või ebakindlusest, turukonkurentsist, sobiva tööjõu kättesaadavusest, regulatiivsetest stiimulitest (tööseadusandlus, maksupoliitika) jne (vt näit. Fajarika jt, 2024). Järgnevalt vaatame aga, mil määral on ettevõtjate tajutud tööjõuvajadus seotud nende ettevõtete erinevate võimalike innovatsiooniplaanide ja arenguväljavaadetega. Siinkohal tuleb aga tulemuste tõlgendamisel arvestada, et väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete tulevikuplaanid on lühiajalised ning riskipõhised, mis tähendab, et tööjõuvajaduse prognoosimine on tugevalt seotud turu ja poliitika muutustega.
Ida-Virumaa ettevõtete küsitluse andmed näitavad, et ettevõtete juhtide hinnangud töötajate arvu kasvule lähima viie aasta jooksul on selgelt seotud sellega, kas konkreetseid innovatsiooniplaane ja arenguteid peetakse realistlikeks (joonis 4). Kui muutust peetakse tõenäoliseks, on töötajaskonna kasvuperspektiiv oluliselt kõrgem kõigi võimalike muutuste puhul. Põhitegevuste laienemise korral võiks töötajate arv suureneda 2/3 ettevõtetes, ilma laienemiseta kasvaks töötajate arv vaid vähem kui viiendikus ettevõtetes. Uute toodete väljatöötamise ja pakkumise puhul on vastav vahe 54% ja 14%; uute tehnoloogiate kasutuselevõtu korral 54% ja 18%; uute turgude hõivamisel 51% ja 17%. Ka ressursi- ja vastavustegurite korral on muster sarnane, kuid muutuste tõenäosuslikust realiseerumisest või mitterealiseerumisest tingitud vahed värbamisplaanides on juba väiksemad.
Nendest tulemustest joonistub selgelt välja, et innovatsiooni- ja laienemissuunalised plaanid on peamised ettevõtte “kasvumagnetid”: kui juhid peavad uute toodete, tehnoloogiate ja turgude rakendumist tõenäoliseks, suureneb töötajate arvu kasvatamise tõenäosus kordades.
Regulatiivsed ja ressursipõhised tegurid (keskkond, kvaliteet, kapital, partnerlus) on kasvuga seotud pigem võimendajatena: nad ei tekita nii suurt hüpet kui laienemine või tehnoloogiauuendus, ent nihutavad tõenäosuse selgelt kasvu poolele. Vastupidine signaal tekib kahanemise ootuse korral, kus kasvuperspektiiv praktiliselt kaob.
Analüüsist võib järeldada, et tööandjate hinnangud töötajate arvu muutusele sõltuvad otseselt strateegilistest ootustest ning innovatsiooni ja
turulaienemise realistlik perspektiiv kasvatab värbamisvalmidust. Kokkuvõttes on ettevõtete vaade tööjõuvajadusele pigem stabiilne või
ettevaatliku kasvuperspektiiviga. Märkimisväärne osa ettevõtetest plaanib töötajaid juurde värvata, kuid potentsiaalselt lisanduvate töötajate arv ei ole suur. Värbamine on piirkonnas sobiva tööjõu nappuse tõttu keerukas ning seda käsitletakse eraldi raportis „Ida-Virumaa väikese ja keskmise suurusega ettevõtete töötajate värbamisplaanid”.
„Ida-Virumaa majanduslik olukord ja poliitilised väljakutsed nõuavad ettevõtte paindlikkust ja valmisolekut kohaneda. Oluline on pidev olukorra jälgimine ja strateegiate kohandamine vastavalt muutuvatele tingimustele.“
(Ida-Virumaa ettevõtja)
Kasutatud allikad:
- Baumann, U., Ferrando, A., Georgarakos, D., Gorodnichenko, Y., & Reinelt, T. (2024). SAFE to Update Inflation Expectations? New Survey Evidence on Euro Area Firms (NBER Working Paper No. 32504).
- Fajarika, D., Trapsilawati, F., & Sopha, B. M. (2024). Influential factors of small and medium-sized enterprises growth across developed and developing countries: A systematic literature review. International Journal of Engineering Business Management, 16.
- Hermwille, L., Schulze-Steinen, M., Brandemann, V., Roelfes, M., Vrontisi, Z., Kesküla, E., Anger-Kraavi, A., Trembaczowski, Ł., Mandrysz, W., Muster, R., & Zygmunt-Ziemianek, A. (2023). Of hopeful narratives and historical injustices—An analysis of just transition narratives in European coal regions. Energy Research & Social Science, 104, 103263
- Kraus, S., Harms, R., & Schwarz, E. (2008). Strategic business planning and success in small firms. International Journal of Entrepreneurship and Innovation Management, 8(4), 381–396