Lühikoolituste roll Ida-Virumaa tööjõusiirde toetamisel

Bogdana Androsjuk, Triin Vihalemm ja Avo Trumm

Ida-Virumaa tööturg, mida iseloomustas aastaid suhteline stabiilsus ja ühe tööstusharu keskne roll, on muutumas killustunumaks paljude väiksemate tööandjate ning valdkondade vahel. Tööandjad ootavad töötajatelt lisaks tegevusoskustele veel mitmesuguseid üldoskusi (vt lühiraportit „Ida-Virumaa ettevõtjate vaade töötajate üldoskuste vajalikkusele“). Oskuste omandamiseks on mitu teed — ettevõttesisene täiendõpe ja tööproovid, mentorlus/juhendamine töökohal, tasemeõpe, õpipoisi-/duaalõpe ning lühikoolitused. Kiiresti muutuvates oludes on lühikoolitus sageli teostatavaim esmane samm, sest neil on sageli madalam sisenemislävi: väiksem ajamahukus ja paindlik ülesehitus vähendavad täiskasvanute osalemist takistavaid situatiivseid ja institutsionaalseid barjääre (aeg, kulu, ajakava) (Mavropoulos, 2021; OECD, 2025).

Lühikoolitused* on hea meede hariduslikeks sekkumisteks olukorras, kus tööturg muutub kiiresti ja samas inimesed ei ole harjunud elukestva õppega (Li jt, 2025). Samuti sobib see hästi esmaseks õppimisega taaskohanemiseks ning on ka tööandjatele vastuvõetav (vt lühiraportit „Ida-Virumaa ettevõtete tööjõu värbamis- ja väljaõppestrateegiad“). Samuti on põhimõtteliselt võimalik ehitada üles lühematest kursustest kombineeritav/kumulatiivselt arvestatav õpiteekond, mis küll tõenäoliselt vajab lisanduvaid nõustamisteenuseid (Martin & van der Hijden, 2023). Lühikoolitused aitavad inimesi taas õppimisse kaasata, vähendavad hirme teadmiste ja keeleoskuse puudumise ees ning loovad võimaluse katsetada uusi suundi madala riskiga.

* Lühikoolituse mõistele ei ole Eestis ega rahvusvaheliselt ühtset, õiguslikult fikseeritud määratlust. Seda kirjeldatakse üldjuhul nii õppe eesmärgi ja fookuse kui ka mahu kaudu. Selles raportis kasutatakse lühikoolituse mõistet tähistamaks kompaktset ja sihitud õpiüksust, mis keskendub ühe konkreetse oskuse või kitsama pädevuse omandamisele ning mille maht jääb märgatavalt väiksemaks tasemeõppeprogrammidest. ÕÜF-i finantseeritud tasuta koolituste kontekstis hõlmab see peamiselt 20–50 akadeemilise tunni mahus õpisündmusi.

Õiglase Ülemineku Fondi rahastatud koolitused Ida-Virumaal

Õiglase Ülemineku Fondi (ÕÜF) tasuta koolitused on loodud selleks, et toetada Ida-Virumaa töötajaid ja tööotsijaid piirkonna majandusliku ümberkujundamise tingimustes. Fondi põhieesmärk on vähendada põlevkivisektori taandumisest tulenevat töötururiskide koondumist, aidates inimestel omandada tulevikukindlaid oskusi ning liikuda uutele tegevusaladele, mis toetavad maakonna majanduse mitmekesistumist. Koolituste sihtrühm on eelkõige Ida-Virumaal elavad täiskasvanud, sealhulgas:

  • põlevkivisektori töötajad, keda ümberkorraldused otseselt mõjutavad;
  • tööotsijad ja karjäärimuutjad, kes vajavad uusi digipädevusi, roheoskusi või erialaseid teadmisi;
  • täiskasvanud õppijad, kellel on huvi täiendada või uuendada oma kutse-, ameti- ja erialaseid oskusi.
 

ÕÜF-i koolitused on suunatud konkreetsete oskuste kiirele arendamisele, pakkudes võimalusi nii tehnilistes valdkondades (nt energeetika, mehhatroonika, digitehnoloogiad) kui ka teenindus-, juhtimis-, keele- ja sotsiaalvaldkonnas. Need koolitused toimuvad väljaspool tasemeõpet, kuid annavad õppijatele selge konkurentsieelise uute töökohtade tekke piirkonnas, toetades nii üksikisiku toimetulekut kui ka Ida Virumaa majanduse edasist kohanemist ja kasvuvõimet. Kõige enam koolitusi pakub Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus, millele järgnevad TalTech ja Tartu Ülikool. Ülevaade 2025.-2026. õppeaastal pakutavatest koolitustest on toodud eraldi tekstikastis.

ÕÜF-i tasuta koolitused

Idavirumaalastel on võimalik osaleda 139 koolitusel (sh 12 hübriidõppes), lisaks 61 koolitusel, mis toimuvad veebis kontaktõppena ja 50 koolitusel, mis toimuvad täielikult e-õppena. Ida-Virumaal toimuvad kontaktõppe koolitusted maht on keskmiselt 50 tundi.

 

Allikas: https://ivek.ee/ouf-tasuta-koolitused-eesti/ 

 

Koolitused õppekavarühmade lõikes:

  • Juhtimine ja haldus – 32
  • Arvutikasutus – 15
  • Mehaanika ja metallitöö – 13
  • Elektroonika ja automaatika – 10
  • Ehitus ja tsiviilrajatised – 10
  • Sotsiaaltöö ja nõustamine – 9
  • Transporditeenused – 8
  • Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine – 7
  • Elektrienergia ja energeetika – 6
  • Keskkonnakaitsetehnoloogia – 5
  • Keemiatehnoloogia ja -protsessid – 4
  • Hulgi- ja jaekaubandus – 4
  • Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast, puit) – 4
  • Reisimine, turism ja vaba aja veetmine – 4
  • Majutamine ja toitlustamine – 1

ÕÜF-i tasuta koolituste mõju-uuring

2025. aasta kevadel viidi Ida-Virumaa teadusmeetme 4. fookusteema raames läbi kvalitatiivuuring, mis keskendus ÕÜF-i meetmest rahastatud tasuta koolituste tulemuslikkuse ja mõju uurimisele. Uuringus osalesid Ida-Viru Kutsehariduskeskuse korraldatud lühikoolitustel osalejad (21 intervjueeritut) ning kursuse õpetajad (14 intervjueeritut). Lisaks intervjueeriti ettevõtjaid-tööandjaid (13 intervjueeritut). 

Küsitluste fookusteemad olid koolituste tugevused ja probleemkohad, koolituste mõju koolitavate karjäärile ning tegevus- ja üldoskuste
lõimimise võimalustele ja kogemustele. Vestlused toimusid pärast kahekuuliste lühikoolituste lõppu ning võimaldasid hinnata nii koolitusel osalemise psühholoogilist mõju kui ka tegelikku tööalast kasu.

Lühikoolituste mõju osalenute, koolitajate ja tööandjate vaates

Uuring näitab selgelt, et Ida-Virumaal on kõigile kättesaadavad tasuta koolitused vajalikud, et luua õiglane  juurdepääs ümber- ja täiendõppele, sest piirkonna majanduse ümberkujundamine eeldab paljudelt kiirendatud oskuste uuendamist ja/ või ümberõpet. Ümber- ja täiendõppe edukus sõltub kolmest osapoolest – õppijatest, koolitajatest ja tööandjatest.  Kõigi nende huvide, võimaluste ja vajadustega arvestamine on keeruline. Järgnevalt vaatame, millised on õppijate, koolitajate ja tööandjate olulisemad seisukohad koolituste ja nende mõju suhtes. Visuaalse üldvaate nendest seisukohtadest annab joonis 1.

Joonis 1. Koolituste osapoolte hoiakuid ja arvamusi peegeldavad pea- mised märksõnad (intervjuude analüüsi põhjal). Kolmnurga keskel on kõigi osapoolte jaoks olulised võtmeteemad.
Joonis 1. Koolituste osapoolte hoiakuid ja arvamusi peegeldavad pea- mised märksõnad (intervjuude analüüsi põhjal). Kolmnurga keskel on kõigi osapoolte jaoks olulised võtmeteemad.

Õppijate kogemused

Õppijatega läbiviidud intervjuude analüüs toob esile, et lühikoolitused tekitavad kiire aktiveerumise, need aitavad inimestel pärast pikemaid pause või muutusi töös uuesti õppimise rütmi leida, kasvatada enesekindlust ja avada esimesed uksed uutesse valdkondadesse.

„Töötut inimest ei saa kohe koolitusele saata. Enne tuleks pakkuda psühholoogilist tuge ja karjäärinõustamist – alles seejärel saab inimene teha teadliku valiku ja pühenduda uuele teele.“ (kursusel osaleja)

See on oluline, sest enamik õppijaid polnud aastaid haridussüsteemis osalenud.

„Pärast 20 aastat samas tehases töötamist tundus kahekuuline kursus nagu hüpe tundmatusse. Nüüd tean, et õppida on võimalik igas vanuses – aga ma ei tea veel, mida nende oskustega edasi teha.“ (kursusel osaleja)

Kuid samas ilmestab see tsitaat hästi probleemi tuuma: lühikoolitus loob esialgse motivatsiooni, kuid ei pruugi anda selget arusaama, mis võiks olla järgmine samm tööturul. Selleks, et koolituse innustav mõju püsiks, on vaja, et õpe on selgelt seotud konkreetse töörolliga ja kvalifikatsiooniteega ning olemas on juhendatud praktika. Vastasel juhul jääb tööturusidusus ähmaseks ning sobivat positiivset mõju ei teki.

Oma õpihoiakutes eelistavad õppijad selgelt tegevusoskusi, kuid samas aktsepteerivad, et lõimitud üldoskused (õppimisoskus, suhtlus, kohanemine) on töökohal rakendatavuse eelduseks. Ka see uuring kinnitab veenvalt, et keeleoskuse nappus takistab kutseoskuste omandamist ja töö leidmist. Veelgi veenvam on tõsiasi, et Ida-Virumaa kutsehariduskeskus on pidanud isegi ajutiselt peatama kutseõppe, et keskenduda intensiivsele eesti keele õpetamisele sest noored ei saa eestikeelse õppega hakkama. Selle muudatuse eesmärk on „tagada, et meie õppijad  omandavad eesti keele sellisel tasemel, mis võimaldab neil edukalt õppida, töötada ja toime tulla Eestis“. Selline kardinaalne muudatus kinnitab keelebarjääri süsteemset kaalu. Lisaks keeleoskusele on oluline ka üldine suhtlusoskus (sõltumata keeleoskusest). Ühe koolitatava sõnul ei jää olukorras, kus sa ei oska kliendile midagi öelda, üle midagi muud, „… kui loota, et klientide jaoks „räägib töö enda eest ise“.

Tegevusoskuste puhul on õppijate jaoks probleem, et pakutav õpe ei ole uue kvalifikatsiooni ja ameti saamiseks alati piisav ning vajalik sertifikaat või kutsetunnistus jääb seetõttu saamata. Seega on oluline, et pakutavad koolitused oleks struktureeritud ja loogiliselt seotud, pakkudes osalejatele järjepidevamat arengurada ja kombineerimisvõimalust.

Õpetajate ja koolitajate kogemused

Õpetajate ja koolitajate silmis on lühikursuste eesmärk anda praktilisi tegevusoskusi. Reaalsuses on nad silmitsi erinevate huvidega sihtrühmaga, kellest osa ootab lisaks tegevusoskuste õppele ka üldisemat suunamist muutuval tööturul enda oskuste arendamiseks. See tekitab õpetajates ja koolitajates ebakindlust. Paljudel puudub ajakohane info konkreetsete rollide ja standardite kohta, mistõttu on kursuse sidumine tööprotsessidega vaevaline. 

Nii toodi ühes intervjuus välja, et „meil ei ole haiglas ühtset koolituskava ega inimest, kes koguks ja analüüsiks tagasisidet“, mis raskendab mõju hindamist ja paranduste tegemist. Teisalt on ka õpetajaid, kes lisaks õpetamisele teevad ka samal alal kutsetööd ning lisaks praktiliste kogemuste jagamisele aitavad oma kontaktide kaudu õppijatel tööd leida.

 

Üldoskuste omandamine on koolitajate vaates väga oluline – alates õppimis- ja keeleoskusest kuni muutuste juhtimise ja konfliktide lahendamiseni.

„Õppijad vajavad tuge mitte ainult tehnilistes teemades, vaid selles, kuidas üldse õppida ja oma tegevust planeerida.“ (IVKHK õpetaja)

“Kindlasti on vaja rohkem kursusi, mis käsitlevad sotsiaalset suhtlemist ja inimestevahelisi suhteid. Osalejad on väljendanud soovi õppida, kuidas sulanduda kollektiivi ja vältida eristumist. Samuti on oluline arendada oskusi, mis aitavad vältida korduvaid vigu suhtlemisel. Praegu jääb Ida-Virumaal vajaka sellistest koolitustest, mis aitaksid inimestel paremini suhelda ja oma probleemidega toime tulla”. (koolitaja)

Koolitajad peavad oluliseks üld- ja tegevusoskuste integreeritud õpet ning näiteks „keeleõpe on mõjus siis, kui see on rakendatud päris ülesannetesse (terminoloogia, ohutus, dokumenteerimine), mitte isoleeritud lühiplokina“, kuid selleks napib metoodilist tuge.

Koolitajate vaateid toetab ka Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse (CEDEFOP) raamistik, mis rõhutab, et kutseoskustest üksi ei piisa: lisaks on vaja põhipädevusi ja ülekantavaid oskusi (õppimisoskus, suhtlemine, digipädevus, probleemilahendus, ettevõtlikkus, kodanikupädevus), mis aitavad kohaneda rohepöörde ja digitaliseerimise tingimustes; need pädevused tuleb lõimida kutseõppe õppekavadesse (Cedefop, n.d.; European Commission, n.d). Koolitajad mainisid probleemina ka suure kaadrivoolavuse kutseõpetajate ja koolitajate seas, mis muuhulgas mõjutab ka õppekvaliteeti ja muudab vajalike meetodite ja õpetamiskogemuste omandamise keeruliseks.

Teiseks probleemkohaks on õppijate heterogeensus – kursusel osalejate seas on inimesed erinevatest põlvkondadest, erineva keeleoskuse ja õpimotivatsiooniga, erineva erialaste teadmiste ja oskustega jne. Ka selle probleemiga toimetulekuks on vaja sobivaid õpetamismeetodeid, mida paljud õpetajad-koolitajad ei valda.

Tööandjate kogemused

Tööandjad hindavad lühikoolitusi siis, kui koolituse tulemusena on täidetud kohese töövalmiduse ootus. See täehdnab, vajalike oskuste miinimumtaset, mis hõlmab eeskätt tööohutuse ja kvaliteedireeglite järgimist, standardse töövõtte täpset sooritust vastavalt tööjuhendile (SOP), baassuhtlust meeskonnas (sh erialane töökeel, nt eesti keel), tööprotsessi dokumenteerimist ning abi küsimise ja teavitamis- ning edasisuunamisoskust kõrvalekalde ilmnemisel (vt EL Nõukogu soovitus, 2018/C 153/01).

Üldpildis on tööandjate hoiak pragmaatiline: „me oleme valmis töötajaid ise koolitama… aga inimene peab ise tahtma areneda,“ ning „enne kui hakkame massiliselt koolitusi tegema, peaks ausalt ära ütlema, keda ja milliste oskustega Ida-Virumaal tegelikult vaja on.“ Tööandjate jaoks on oluline, et täiendõpe oleks süsteemne, töötaja jaoks arendav ja tööturuvajadustega kooskõlas. Koolitus peaks töökarjääris olema „realistlik „järgmine aste“, mitte abstraktne „huvitav kursus““. Toimiva koolitussüsteemi loomine nõuab ettevõtete ja haridusasutuste tihedat koostööd.

Kuigi spetsiifilised tegevusoskused on töötamiseks hädavajalikud, on lõviosa tööandjate jaoks „sertifikaadist“ olulisemad üldoskused. Üldoskused (õppimisoskus, suhtlus, tööeetika) on värbamise ja püsivuse võtmetegurid, ning eesti keele toimiv kasutus on kriitiline tööohutuse ja kvaliteedi seisukohalt (nt „keeletase on, aga tööl ei toimi“).

„Ümberõpe on õige tee, aga töötaja vaimne valmisolek on Ida-Virumaal sama tähtis kui oskused. Inimesed peavad uskuma, et nad saavad midagi uut teha.“

„Tehnilisi oskusi saame kohapeal õpetada, aga probleem algab suhtlemisoskusest ja tööharjumustest. Kui need puuduvad, ei püsi inimene tööl.“

Kokkuvõtlikult võib väita, et tööandja jaoks ei pruugi koolituselt naasnud töötaja olla „valmis meister“, kuid ta on suunatav, turvaline ja võimeline õppima — see on tööandja jaoks mõjukas väärtuspakkumine ning sellisel juhul nähakse lühikoolitustes ka mõistlikku investeeringut. Täiendava ülevaate Ida-Virumaa väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete juhtide üldoskuste ja täiendõppega seotud hoiakutest kvantitatiivsel kujul leiab samas raportite sarjas ilmunud lühiraportis nr 4.

Kokkuvõte

Ida-Virumaa õiglase üleminekuga kaasnevad muutused tähendavad, et tööturul osalevatel inimestel on vaja teistsuguseid teadmisi, oskusi, hoiakuid ja kogemusi ning seda kiiresti ja paindlikult. Üheks selliseks võimaluseks on lühiajalised täiend- ja ümberõppeprogrammid. Hiljutine lühikoolituste uuring näitab, et tasuta lühikoolitused on Ida-Virumaal väga vajalikud, kuid nende tegelik kasu sõltub sellest, kui hästi suudetakse konkreetne õpe siduda reaalse tööelu ja karjääriteega (praktika, töökoht, kvalifikatsioonimoodul) ning mil määral arvestatakse eri osapoolte vajadustega. Oluline pole ainult uute töövõtete selgeks saamine, vaid veel olulisem on, et tegevusoskused ja üldoskused (õppimisoskus, suhtlemine, kohanemine, tööharjumused) omandatakse koos ja päris tööolukordades. Seepärast peab näiteks ka erialase eesti keele õpe toimuma mitte eraldi tundides ja keeltekursustel, vaid reaalsetes tööolukordades tööjuhendite, ohutusreeglite, kliendisuhtluse ja dokumenteerimise kaudu.

Lühikoolitus ei ole Ida-Virumaal ainult teadmiste ja oskuste hankimise viis. See annab õppijatele enesekindlust, kujundab hoiakuid ja väärtusi ning aitab inimestel uue suunaga alustada. Just sellepärast tuleb vältida olukorda, kus kursus jääb üksikuks „katseks“. Koolitus on edukas, kui see viib edasi: on teada, kuhu ja kuidas liikuda, on olemas juhendamine ning koht, kus õpitut kohe kasutada. Ainult nii tekib integreeritud „kohene töövalmidus“, mis võimaldab tööandjal töötajat rakendada. Täiend- ja ümberõpe on samal ajal ka identiteedi muutus: endine roll asendub uuega. Selle kinnistumiseks on vaja lisaks oskustele ka tuge—karjäärinõustamist, mentorlust ja arusaadavat, järjekindlat õpirada. Oluline siinkohal on ettevõtete ja haridusasutuste (ka Töötukassa) tihe koostöö.

Pole kahtlust, et kutse- ja täiskasvanuhariduse tase ja sisu on viimastel aastatel kõvasti paranenud ja paraneb ka tulevikus.

Lühikoolituse uuringu tulemused näitavad, et koolitusprogrammid on edukad siis kui

(a) õppijate karjäärisuund/kvalifikatsioonitee on selged,

(b) üld- ja tegevusoskused on omavahel ja reaalsetesse tööülesannetesse lõimitud,

(c) haridusasutuse–ettevõtte partnerlus tagab praktika ja õppe seotuse tööprotsessidega,

d) on võimalus erinevaid koolitusi kombineerida, vastavalt õppija karjääriplaanile ja/ või tööandja vajadusele.

 
Kasutatud allikad:
 
 

Raport on valminud projekti „Ida Viru ettevõtluse teadmusmahukuse suurendamise toetus: teadusvõimekuse pakkumise arendamine Ida Virumaal TA võrgustiku loomiseks,“ fookusteema 4 „Siirdeprotsesside seire ja analüüs Ida-Virumaal“ raames.