TalTech Virumaa kolledž tutvustas 7. oktoobril toimunud avatud laborite päeval ettevõtjatele kuue teadus- ja katselabori võimalusi, mille abil saab arendada uusi tehnoloogiaid, väärindada tööstusjäätmeid ning katsetada tootmis- ja energialahendusi enne nende kasutuselevõttu.

Ida-Viru Ettevõtluskeskuse korraldatud ettevõtlusnädala raames toimunud avatud laborite päeva üks eesmärke oli tutvustada ettevõtetele teadus- ja arendusvõimalusi ning julgustada neid teadlastega koostööd tegema. Laborites saab katsetada nii uusi ideid kui ka otsida lahendusi olemasolevate tootmisprotsesside täiustamiseks.

Virumaa kolledži üheks tugevuseks on põlevkivi töötlemisel omandatud teadmised ja kogemused, mida saab rakendada ka teiste materjalide väärindamisel. Kestlike Keemiatehnoloogiate Kompetentsikeskuse juhataja Kalle Pirk tõi näiteks kasutuselt kõrvaldatud tuulikulabad, mille termilist töötlemist teadlased uurivad teisese toorme keemilise ringlussevõtu eesmärgil.

Uute tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamiseks on teadlased ehitanud stendi, mis võimaldab erinevaid protsesse väiksemas mastaabis läbi katsetada, enne kui asuda neid tööstuslikult rakendama. Katsestendil saab läbi viia kaheastmelist pürolüüsi, mille tulemusel saadakse kõrge vesinikusisaldusega sünteesgaasi.

Pirgi sõnul ei pea pürolüüsi lõppsaadus olema tingimata õli ega selle kasutus piirduma kütusega. Oluline on leida teisesele toormele võimalikult väärtuslik rakendus. Põlevkivitööstuses omandatud teadmised annavad hea aluse ka teiste sarnaste materjalide töötlemiseks.

Materjalide väärindamisega tegeleb ka rakendusliku keemia uurimisrühm, mille üks peamisi uurimissuundi on süsinikdioksiidi kasutamine keemilise toormena. Näiteks uuritakse võimalusi toota süsinikdioksiidi ja epoksiidide reaktsioonil karbonaate, mida saab omakorda kasutada erinevate materjalide valmistamisel. Samuti otsitakse uusi kasutusvõimalusi kaevandus- ja tööstusjäätmetele.

Kui keemialaborites on tähelepanu keskmes materjalid ja nende kasutusvõimalused, siis inimese ja roboti interaktsioonilaboris uuritakse, kuidas muuta tehnoloogia inimese jaoks mugavamaks ja turvalisemaks.

Laborit tutvustanud Olga Dunajeva sõnul on üks peamisi uurimissuundi robotiseeritud töökohtade kujundamine, arvestades inimese heaolu ja usaldust tehnoloogia vastu.

Laborisse soetatud seadmed ja tarkvara võimaldavad jälgida inimese pilku, analüüsida näoilmeid ja häält ning mõõta naha elektrilist aktiivsust. Nende andmete põhjal saab uurida inimese reaktsioone erinevates tööolukordades ja hinnata, kuidas robotiseeritud töökohta paremini kujundada.

Robotiseerimise ja digitaalsete lahenduste arendamisega tegeleb ka Tööstus 5.0 tuleviku katselabor, kus saab katsetada robotplatvorme, luua digikaksikuid ning kasutada simulatsioonikeskkondi. Labori uue ja olulise võimalusena on nüüd olemas ka 3D-skaneerimise ning erinevatest materjalidest 3D-printimise võimekus.

Labori juhi Karle Nutoneni sõnul on eesmärk anda ettevõtetele võimalus oma ideid enne nende tegelikku rakendamist kontrollida. Laborikeskkonnas saab erinevaid lahendusi läbi katsetada, hinnata nende toimimist ning tuvastada võimalikke probleeme enne investeeringute tegemist. Seejuures ei keskenduta üksnes seadmetele ja tehnoloogiale, vaid sellele, kuidas ühendada inimesed, robotid ja digitaalsed süsteemid turvaliseks ning inimkeskseks tervikuks.

Energeetikavaldkonna teadus- ja arendusvõimalusi tutvustati väikeenergeetika ning jätkusuutliku energeetika tehnoloogia teadus- ja katselaborite näitel. Tarmo Korõtko sõnul on eesmärk toetada süsinikuneutraalsete energialahenduste kasutuselevõttu ning arendada selleks koostööd ettevõtetega. Valmiva väikeenergeetika labori keskmes on reaalajasimulaator, mille abil saab uurida ja katsetada energiasüsteemide toimimist kontrollitud tingimustes.

Pärast ettekandeid oli osalejatel võimalus laboreid külastada, tutvuda sealsete seadmetega ning arutada teadlastega võimalikke koostöökohti.

Laborite võimalused ei piirdu seejuures teadusprojektidega. Ettevõtetele pakuvad need võimalust kontrollida uute ideede teostatavust, katsetada tehnoloogiaid ning leida teaduspõhiseid lahendusi nii tootmise arendamiseks kui ka ressursside tõhusamaks kasutamiseks.