Oktoober, 2026
Hanna Kerstina Kartau
Ida-Virumaa on oma piirilähedase asukoha ning tööstusrohke majanduse tõttu pidanud viimastel kümnenditel valmis olema mitmeteks suurteks muutusteks nii rahvusvaheliste geopoliitiliste konfliktide, energiapoliitika muutuste kui ka näiteks eestikeelsele õppele ülemineku mõjul. Siirdeprotsessidest osa võtmine on piirkonna elanikele tihtipeale vältimatu, kuid elanike suhtumine muutustesse ning vastuvõtlikkus saab mõjutada seda, kuivõrd edukaks siirdeprotsess osutub. Käesolev raport annab ülevaate Ida-Virumaa elanike hinnangutest toimuvatele siirdeprotsessidele, kasutades uuringu „Ida-Viru täna ja homme. Elanike arvamused ja ootused” tulemusi “Ida-Virumaa arengud ja tulevik” küsimusteplokist.
Suhtumine Ida-Virumaal toimuvatesse arengutesse
Ida-Virumaa elanike suhtumist toimuvatesse arengutesse iseloomustab pigem pessimism. Jooniselt 1 näeme, et vastajad ei ole suures osas kas üldse nõus või pigem ei nõustu enamike positiivsete väidetega Ida-Virumaal toimuva kohta. Enim ei olda nõus väidetega selles osas, et riik Ida-Virumaad edukalt toetaks, seda nii riigi raha jagamisel kui ka riigi panustamisel Ida-Virumaa arengusse. Samuti ei olda nõus, et maakonna omavalitsused oleks elujõulised ja seisaks kohalike elanike huvide eest. Ka majandust, haridust ja sotsiaalpoliitikat puudutavate väidete osas ollakse pigem negatiivsel meelel. Paljude väidete puhul on ligikaudu neljandik vastajatest ka neid, kes oma seisukohas kindlad pole.
Selle kõrval mõjub vastuoluliselt, et 60% vastajatest on pigem või täiesti nõus, et kokkuvõttes on Ida-Virumaa elamiseks hea paik. Seega ei ole maakonna elanike rahulolu oma elukohaga otseselt seotud sellega, kuidas nad näevad maakonna käekäiku.
Võrreldes vene ja eesti emakeelega vastajate hinnanguid maakonnas toimuvatele arengutele võib näha, et eestikeelsed vastajad on pea kõikide väidete puhul optimistlikumalt meelestatud (vt. joonis 2). Märkimisväärne erinevus tuleb välja nii riiki, poliitikat, meediat kui ka haridust puudutavate väidete puhul, kus eesti emakeelega vastajad on positiivsete väidetega palju enam nõus. Olukord on vastupidine vaid Ida-Virumaa julgeolekut ja turvalisust puudutava väite puhul, millega on vene emakeelega vastajad enam nõus. Sellest võib järeldada, et julgeolekuohtu tunnetab venekeelne elanikkond Ida-Virumaal vähemal määral.
Vastajatel paluti küsimustikus asetada end skaalale, kus mõlemas otsas on nõustumine vastandlike väidetega: väide A – Ida-Viru looduskeskkonda tuleb kaitsta ka siis, kui see kahjustab ettevõtete ja inimeste majandushuve; ning väide B- Ettevõtete ja inimeste majandushuve tuleb kaitsta ka siis, kui need kahjustavad Ida-Viru looduskeskkonda. Joonisel 3 näeme, et kõikidest vastajates kaldus 60% väite A poole, prioritiseerides seega Ida-Virumaa looduskeskkonda kohalikule majandusele. Väidet B pooldas 22% vastajatest, pidades ettevõtete ja inimeste majandushuve olulisemaks.
Eesti ning vene emakeelega vastajate hoiakutes suurt erinevust ei esinenud, seega võib väita, et Ida-Virumaa elanikud on suures osas ühel meelel, et kohalikku looduskeskkonda tuleb hoida olenemata majandushuvidest.
![Joonis 3. Ida-Virumaa elanike nõustumine väidetega A ja B protsentjaotus elanikkonnas üldiselt ning emakeele võrdluses. ([A] Ida-Viru looduskeskkonda tuleb kaitsta ka siis, kui see kahjustab ettevõtete ja inimeste majandushuve / [B] Ettevõtete ja inimeste majandushuve tuleb kaitsta ka siis, kui need kahjustavad Ida-Viru looduskeskkonda). (N=944)](https://teadusidavirumaal.ee/wp-content/uploads/2026/11/Screenshot-2026-11-06-at-14.38.07-1024x482.png)
Lootus või lootusetus
Jooniselt 4 näeme, et Ida-Virumaal toimuvad arengud tekitavad elanikele pigem lootusetust kui lootust. Pooltes või enamates vastajates tekitavad lootusetust väited põlevkivijaamade ning -kaevanduste sulgemise kohta ning riigikaitse eesmärgil maksude tõstmine. Ühtlasemalt on hoiakud jaotunud eestikeelsele õppele ülemineku ning vene telekanalite kättesaadavuse piiramise puhul. Viimase puhul on tähelepanuväärne, et 40% vastajatest leidis, et ei oska antud väite kohta hinnangut anda.
Võrreldes emakeele gruppe näeme, et kõikide arengute puhul on eesti ning vene emakeelega vastajate hoiakud väga vastandlikud. Kui Ivangorodi piiriületuse piiramine tekitab enamikes eestikeelsetes vastajates lootust, siis venekeelsed vastajad on väite puhul ülekaalukalt pessimistlikul arvamusel (vt. joonis 5). Põlevkivikaevanduste ja -jaamade sulgemise puhul on mõlema emakeelega grupid pigem negatiivsel arvamusel, kuid vene emakeele rääkijad tunduvalt suuremal määral. Ka riigikaitse eesmärgil maksude tõstmise puhul on venekeelsed vastajad märkimisväärselt enam lootusetust tundmas, samas kui eestikeelsed vastajad on jaotunud umbes pooleks.
Suurimad erinevused esinevad eestikeelsele õppele ülemineku ning venekeelsete kanalite piiramise väidete puhul. Eestikeelsele õppele üleminek tekitab lootust pea 90% eesti emakeelega vastajate seas, samas kui vene emakeelega vastajatest näeb selles lootust vaid kolmandik. Ka venekeelsete kanalite kättesaadavuse piiramine tekitab lootust enam kui 70% eestikeelsetest vastajatest ning vaid 15% venekeelsetest vastajatest. Seejuures on väitele vastamata jätnud enim just vene keelt emakeelena kõnelevad vastajad, kellest 43% ütles, et ei oska küsimusele vastata.
Kokkuvõte
Raportis võib näha, et vene emakeelega vastajad tunnetavad toimuvaid muutusi valdavalt pessimistlikumalt kui eesti emakeelega elanikud. Suurimad erinevused puudutavad eestikeelsele õppele üleminekut ja venekeelsete telekanalite ning piiriületuse piiramist, samuti võib venekeelsete vastajate seas näha üldist kõrgemat umbusaldust riigi juhitavate protsesside vastu. Eesti- ja venekeelsed vastajad on aga samal meelel piirkonna looduse hoidmise osas, samas kui põlevkivitööstuse sulgemine tekitab mõlemas rühmas pigem lootusetust.
Elanike arvamuste ning murede kuulamine ning arvesse võtmine on muutuste juhtimisel oluline, seejuures on oluline kuulata ära erinevate elanikerühmade seisukohti, sest muutuste taju võib olla väga erinev. Valusate muutustega toimetulekut saab toetada sellega, kui tõsta paremini esile üleminekuprotsessidega kaasnevad nähtavad ja inimestele kättesaadavad tulevikuvõimalused: uute oskuste õppimine, kvaliteetsed töökohad ja võimalus inimestel ise oma kogukonna elu juhtida ning kohalikke algatusi ellu viia.