Oktoober, 2026
Hanna Kerstina Kartau
Tehisaru on kiire arenguga muutunud üha enamatele inimestele osaks igapäevaelust, seda nii kodus, koolis kui ka tööl. Töökoha digitaliseerumine võib aga paljudele inimestele tekitada vastakaid tundeid ning tööülesandeid lihtsustamise asemel hoopis keerulisemaks teha. Käesolev raport annab ülevaate sellest, millised on Ida-Virumaa elanike kogemused ning hoiakud seoses tehisaru kasutuselevõtuga, uurides ka seda, kuivõrd näevad inimesed, et on valmis arengutega kaasa minema ning kohanema. Raport esitleb tulemusi uuringu „Ida-Viru täna ja homme. Elanike arvamused ja ootused” plokist “Töötamine”, kus küsiti vastajatelt küsimusi tehisaru kasutamise kohta töökohal.
Joonisel 1 näeme, et enamik Ida-Virumaa elanikke näeb, et tehisaru hakkab tööelus muutuma aina tavalisemaks – 24% vastajate töökohtades kasutatakse juba tehisaru abi, 34% usub, et seda pigem hakatakse kasutama. 27% arvab, et tehisintellekti nende töös kasutama pigem või kindlasti ei hakata.
Tehisintellekti võimalikku mõju tööelule nähakse põhiliselt paratamatusena, mille suhtes ei ole inimestel ei positiivseid ega negatiivseid tundeid (37% vastajatest) (vt. joonis 2). Positiivselt suhtub arengutesse 29%, negatiivselt 18% vastajatest. Suur osa vastajatest (17%) ei ole teema peale mõelnud ega oska seisukohta võtta.
Jooniselt 3 näeme, et enamus elanikest on valmis tehisintellekti kasutusega kohanema, õppides ise uusi võimalusi tundma ja kasutama. 24% vastanutest tegeleb sellega juba ning 32% on vajadusel valmis õppimisega alustama. 16% oleks valmis enda tööd kohandama nii, et nad ei peaks tehisaru kasutama rohkem kui vaja, 4% vahetaks vajadusel töökohta, et tehisaru mitte kasutada. Taaskord pole veerandil vastajatel selget plaani, mida nad tehisaru mõjutuste puhul teeksid, kuna nad pole teema peale seni mõelnud.
Vanusegruppide võrdlus
Jooniselt 4 näeme, et vanusegruppide võrdluses ilmneb suhtumine tehisarusse põhiliselt selles osas, kui väljakujunenud on inimeste arvamus. Vanemate vastajate seas kogunevad arvamused tehisaru osas pigem skaala keskele neutraalsuse lähedusse, vähem on neid, kes oleks tugevalt muutuste poolt või vastu. Palju on neid, kes ei oska seisukohta võtta (pea neljandik vastajatest). Noorema vanusegrupi vastajate seas on samuti suur osa neid, kes peavad muutusi paratamatuks ning on selles osas neutraalsel seisukohal, kuid samas on teistest vanusegruppidest enam neid, kes on kindlalt tehisintellekti kasutuselevõtu poolt või ka vastu. Võrreldes teiste vanusegruppidega on noorte seas väga vähe neid, kes teema kohta arvamust ei oma.
Sarnane muster avaldub ka inimeste arvamustes selle kohta, kas tehisaru hakkab nende tööelu mõjutama ning kuidas nad sellega kohaneksid. Noored on selgelt selle peale tunduvalt rohkem mõelnud ning on kohanenud mõttega, et tehisaru muutub aina tavalisemaks ning et nad peavad sellega järge pidama. Vanemad elanikud vastavad enam, et nad ei ole selle peale mõelnud ning ei oska ka seisukohta võtta. Analüüsides vastuseid haridustaseme järgi ilmneb, et kõrgharidusega vastajad on enam tehisaru mõjutustega kursis ning omavad selgemaid vaatepunkte, samas kui kesk- ning veel enam põhiharidusega inimeste seas on palju rohkem neid, kes sel teemal seisukohti kujundanud pole.
Tehisaru kasutus eri sektorites
Tehisaru on enim kasutusel avalike ja teadmusmahukate ettevõtete (sinna alla kuuluvad info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad, pangandus, kinnisvarateenused, äriteenindus, tööjõu rent, riigiteenistus, avalik haldus, haridus, teadus, tervishoid, sotsiaalhoolekanne, kultuur, meelelahutus, sport, meedia, reklaam) töös, kus 39% vastajate töökohas juba kasutatakse tehisintellekti abi ning 37% vastajatest arvab, et ka nende töös hakatakse seda kasutama (vt. joonis 5). Enam levinud on tehisaru kasutamine ka tootmise ja loodusvarade ja energeetika valdkonnas, kus 23% vastajatest ütles, et nende töökohtades on see juba kasutusel ning 31% uskus, et see on kasutusele tulemas. Samas on 18% selle valdkonna vastajatest kindlad, et nende töökohal tehisintellekti abi kasutama ei hakata.
Vähim kasutatakse tehisaru ehituse, transpordi ja logistika vallas, kus vaid 7% vastanutest väitis, et see on juba kasutusel, kuid 30% usub, et see võib peagi kasutusele tulla. Selles valdkonnas töötavad vastajad on ka enim kindlad, et tehisintellekti nende töökohas kasutama ei hakata.
Märgatav erinevus on avaliku/teadmusmahuka sektori ning tootmise ja loodusvarade sektori vastajate ning ehituses, transpordis ja kaubanduses, majutuses ja toitlustuses töötavate vastajate vahel ka selle osas, kui paljud ei oska hinnata, kas tehisaru nende töökohas kasutusele võetakse – esimeste gruppide vastajate seas ei osanud seisukohta võtta 10%, teiste kategooriate vastajate seas aga 24%.
Ametipositsioonide võrdlus
Erinevused tehisaru kasutuses töökohtades tulenevad ka sellest, mis positsioonil inimene töötab. Enim puutuvad tehisaruga tööl kokku ettevõtjad. 46% ettevõtlusega tegelevatest vastajates ütles, et nende töökohtadel kasutatakse juba tehisaru. Samuti on see osakaal kõrge juhtide ning tippspetsialiste (41%) ja spetsialistide ja kontoritöötajate (36%) seas (vt. joonis 6). Kõige vähem kasutatakse tehisaru oskus- ja lihttööliste ning teenindus- ja müügitöötajate seas (7-9%). Nende seas on ka enim neid, kes arvavad, et nende tööl tehisaru kasutama ei hakata (41-47%), samas kui ettevõtjatest ja spetsialistidest usub seda alla 20% vastanutest.
Ettevõtjad ja spetsialistid on ka teistega võrreldes enam valmis tehisaru tulekuga kohanemiseks ise juurde õppima. Juhtidest ja tippspetsialistidest tegeleb 55% juba tehisintellekti tundmaõppimisega, 33% teeks seda vajadusel (vt. joonis 7). Juhtide ja tippspetsialistide seas ei ole ka kedagi, kes vahetaks tööd, et mitte tehisaru kasutada. Spetsialistid ja kontoritöötajad ei arenda end tehisaru teemadele veel sama sagedasti kui tippspetsialistid, kuid siiski teeb seda juba 30% ning 43% oleks valmis õppimist alustama. Ennast arendab tehisaru alal ka suur osa ettevõtjaid (36%), kuid nende seas on vähem neid, kes oleks valmis vajadusel õppimisega alustama, paljude plaanid on ebaselged.
Vähem õppimisvalmidust esineb oskus- ja lihttööliste ning teenindus- ja müügitöötajate seas, nende seas tegeleb juba õppimisega vähem kui 20% ning vähem on ka neid, kel oleks valmisolek õppimisega alustada. Eriti suur osakaal on nendes tööpositsiooni gruppides vastajatel, kes ei olnud teema peale mõelnud ning polnud kindlad, mis nende plaanid tehisaru kasutuselevõtu puhul oleks.
Kokkuvõte
Kokkuvõtteks võib öelda, et Ida-Virumaa elanikud näevad tehisaru tööelus üha tavalisema nähtusena: veerandis töökohtades kasutatakse seda juba ning kolmandik usub, et kasutuselevõtt seisab ees. Enamik suhtub muutustesse neutraalselt või positiivselt ning näeb peamise kohanemisstrateegiana oskuste ja teadmiste arendamist, mida paljud juba ka teevad. Nooremad ja kõrgemalt haritud inimesed on tehisaru teemadel teadlikumad ja omavad kõrgemat valmisolekut kohaneda. Tehisaru on enim levinud avalikus ja teadmusmahukas sektoris ning kõige vähem ehituses, transpordis ja logistikas.
Ida-Virumaa tööturu tehisarupöörde keskmesse tuleks seada praktiliste tehisaruoskuste kättesaadavus neile töötajatele, kelle senine kokkupuude tehisaruga ja valmisolek iseseisvalt õppida on väiksem. Eriti tuleks suunata lühikesi ja tööga seotud õppimisvõimalusi madalama haridustasemega, vanematele inimestele ning vähem teadmusmahukates ametites töötavatele elanikele, et tehisarukasutuselevõtt ei suurendaks olemasolevaid erinevusi oskustes ning tööturupositsioonides.