Ida-Virumaa elanike kogukondlik aktiivsus 

Lühiraport juuni 2026

Autor: Hanna Kerstina Kartau

Ida-Virumaa kogukondlik tugevus väljendub eelkõige igapäevases, praktilises ja sageli mitteformaalses vastastikuses abis. See on oluline ressurss piirkonna sotsiaalse sidususe tugevdamise ja kriisidega toimetuleku seisukohast. Samas viitab nooremate tööealiste ja vene emakeelega elanike formaalse ühistegevuseosaluse madalam tase sellele, et olemasolevat kogukondlikku potentsiaali ei ole kodanikuühiskonna püsivamate vormidega veel piisavalt ühendatud.

Raporti keskne järeldus on, et Ida-Virumaa kodanikuaktiivsuse arendamisel tuleks toetuda elanike olemasolevale valmisolekule üksteist aidata, kuid luua rohkem ligipääsetavaid, keeleliselt kaasavaid ja noortele tähenduslikke osalusvõimalusi. 

Elanike kogukonda panustamisel nii formaalsete kui ka mitteformaalsete tegevuste teel on oluline roll ühiskonna sidustamisel ning ka elanike endi heaolu hoidmisel. Kodanikuaktiivsus ja kogukondlik osalus ei ole üksnes demokraatliku osaluse väljendus, vaid ka oluline ressurss kogukondade vastupanuvõime, usalduse ja koostöövõime kujunemisel. Uuringud näitavad, et sotsiaalne kapital, kollektiivne tegutsemine ja kodanike kaasatus aitavad kogukondadel paremini toime tulla kriiside ja muutustega ning toetavad seeläbi ka kestlikku arengut (Aldrich & Meyer, 2015; Kirby, 2026).  

Samal ajal on sotsiaalne sidusus ja kogukondlik osalus olulised ka julgeoleku seisukohast, sest need vähendavad haavatavust polariseerumise, tõrjutuse ja radikaliseerumise suhtes ning tugevdavad kogukondade võimet probleeme ennetada ja neile ühiselt reageerida (Berner & Bertrand, 2023; Grimm & Saulnier, 2021). Mõnede Siberi kaevanduslinnade eduka majandussiirde üheks põhjuseks peavad uurijad just kohalike elanike kodanikuaktiivsust ja osalust uuenduste ja traditsioonide ühendamisel (Dushkova & Krasovskaya 2018).

Raportis käsitletakse küsitlusandmete põhjal Ida-Viru elanike kodanikuühiskonnas osalemist, et kirjeldada inimeste valmidust lüüa kaasa ühiskondlikes tegevustes. Samuti analüüsime selle teema puhul vastajate emakeelest ning vanusest tulenevaid erinevusi.  

Analüüsis on kasutatud andmeid Tartu Ülikooli ja LevelLab OÜ läbiviidud küsitluse „Ida-Virumaa täna ja homme. Elanike arvamused ja ootused“1, keskendudes tunnustele teemaplokis „Inimestevahelised suhted ja osalus ühendustes“, mis käsitleb elanike usaldust ühiskonna ning institutsioonide vastu ning nende osalust kodanikuühiskonnas. 

Mitteformaalne kogukondlik aktiivsus

Mitteformaalne tegevus hõlmab ühiskondlikult kasulikku tööd (nt. pereväliste inimeste aitamine, kriiside puhul spontaanse abi pakkumine) või ka mitteametlikest kogukondlikest algatustest osavõtmist (Kasearu jt, 2026). Mitteformaalse vabatahtliku tegevuse toimimine näitab ka kogukonna toimepidevust muutuvates oludes üksteise toetamisel. 

Joonis 1. Kogukondliku tegevuse aktiivsus
Joonis 1. Kogukondlike tegevuste sagedus koos perekonnaväliste inimestega viimase 12 kuu jooksul (%). (N=937-939)

Jooniselt 1 näeme, et Ida-Virumaa elanikud on pigem altid kogukonnas üksteist praktiliste tegevustega aitama. Sagedaseim on vastastikku abiks käimine kodustel remondi- või aiatöödel, mida on viimase aasta jooksul vähemalt vahel teinud pea 60% vastajatest. Ka teisi tegevusi nagu naabrivalve, vajalike tööriistade vms vahetamine ning lastehoid ning eakate aitamine on viimase aasta jooksul teinud üle poolte vastanutest. Siiski on iga tunnuse puhul ka ligikaudu kümnendik nii neid, kes on neid tegevusi praktiseerinud varem, kuid enam mitte, kui ka neid, kes ei ole vastastikust abistamisest osa võtnud, kuid sooviks seda teha.

Kogukondliku aktiivsuse indeks

Kogukondliku aktiivsuse indeks on arvutatud nelja kogukondliku tegevuse tunnuse põhjal. Indeksisse lisas tunnustes väärtus “harva” 1 punkti, “jah, küllalt sageli” 2 punkti, muud väärtused, sh. puuduvad väärtused lisasid indeksisse 0 punkti. Seega on indeksi miinimumväärtus 0 ning maksimumväärtus 8. Indeksi keskmine on kõikide vastajate seas 3,25, mediaan 3. Vastajate seas oli 156 (16,7%) neid, kelle indeksi väärtuseks on 0 ehk kes ei ole viimase aasta jooksul ühestki kogukondlikust tegevusest osa võtnud. Ülejäänud vastajad said indeksi väärtuseks vähemalt 1, mis tähendab, et enamik elanikest osaleb mingil määral pragmaatilises kogukondlikes tegevustes.  

Gruppide mugavamaks võrdluseks jagati indeksi tunnus kolmeks – madal (0–2), keskmine (3–5) ning kõrge (5–8) kogukondlik aktiivsus. Jooniselt 2 näeme, et kõige enam vastajaid jääb madala aktiivsuse gruppi (42,2%), veidi enam keskmise aktiivsuse gruppi (38,6%), kuid pea viiendik vastajaid (19,3%) on ka kõrge aktiivsusega, mis tähendab, et nad võtavad sageli osa rohkem kui ühes pereväliseid inimesi abistavates tegevustes. 

Joonisel 2 on näha ka kerget erinevust lähtuvalt vastaja emakeelest – veidi aktiivsemalt võtavad kogukondlikust tegevusest osa vene emakeelega elanikud (kõrge aktiivsus 19,1% vastajatest, võrreldes 16,2% eesti emakeelega vastajatest), madala ja keskmise aktiivsuse gruppidesse on vastajad jaotunud sarnaselt, olenemata emakeelest.  

Joonis 2. Kogukondliku aktiivsuse indeksi väärtuste jaotus (%) vanusegruppide ning emakeele võrdluses. (N=918-936)
Joonis 2. Kogukondliku aktiivsuse indeksi väärtuste jaotus (%) vanusegruppide ning emakeele võrdluses. (N=918-936)

Vanuselised erisused

Suurem erinevus esineb vastajate vanuselises võrdluses, kus vanemaealised elanikud osalevad kogukonnas mitteformaalse abi pakkumises märkimisväärselt tihemini. 18–34-aastaste seas jääb indeksi madala väärtuse gruppi 56,1% vastajatest, seejuures 30,6% puhul on indeksi väärtus 0. See tähendab, et pea kolmandik noortest vastajatest ei ole aasta jooksul kordagi kogukonnas omavahelise abi pakkumises osalenud, üle poolte teeb seda harva või pole kunagi teinud. Kõige aktiivsemad on 55–64-aastased, kellest enamik (43,7%) osaleb kogukonna abistamises mitteformaalselt keskmise aktiivsusega, 21,5% osalevad abistavates tegevustes kõrge aktiivsusega.  

Formaalne osalus kodanikuühiskonnas

Kodanikuühiskonnaks loetakse elanike omal algatusel toimuvat koostööd, mille eesmärk on oma huvide järgimine ning avalike teemade arutamine ning otsustes osalemine, ka seda koostööd võimaldavad ühendused või institutsioonid on osa kodanikuühiskonnast (Kodanikuühiskonna programm „Tugev kodanikuühiskond“ 2021–2024). Ühenduste eesmärgid, mille poole tegevusega liigutakse, võivad olla ekspressiivsed (nt kultuur, sport) või ka rakenduslikud (nt kohalik areng, huvikaitse, teenuste korraldamine). Kodanikuühiskonna roll on nii ühiskondlike probleemide ennetamine ja lahendamine, kogukonda puudutavate otsuste tegemine ja elluviimine kui ka ühiskonna sidususe, usalduse ja koostöö edendamine (Kasearu jt, 2026).  

Formaalse osaluse viis võimalust

Küsimustikus välja toodud viiest formaalse aktiivsuse liigist osalesid vastajad kõige tihemini abivajajate aitamises vabatahtliku töö või annetuste kaudu, seda oli teinud ligi kolmandik vastanutest (vt joonis 3). See võib olla populaarne just annetuste tegemise tõttu, mis ei nõua inimeselt ajakulu ega liigset füüsilist pingutust. Sagedasti osaletakse ka kohalikel sündmustel ning kogukonna heaolu arendamisega seotud tegevustes (vastavalt 25,4% ning 22,1%). Haruldasem on osalemine sõjakangelaste mälestamisel (13,8% on viimase aasta jooksul osalenud) ning meeleavaldustel (14,1%).  

Tulemused viitavad sellele, et vastajate kodanikuaktiivsus koondub eelkõige sellistesse osalusvormidesse, millel on madalam sisseastumislävend ja mis ei eelda püsivat vastutuse võtmist või korralduslikku rolli.  

Vähe on neid, kes oleks erinevaid tegevusi organiseerida aidanud – sõjakangelaste mälestusüritusi või meeleavaldusi on aidanud korraldada alla 1% vastanutest ning ka neid, kes on korraldanud vabatahtlikku tööd, annetuste kogumist, või koordineerinud kohalikke sündmusi või arengutegevusi on vastanute seas 3-5%.

Joonis 3. Viimase 12 kuu jooksul formaalsetes kodanikuaktiivsuse tegevustes osalemise jaotus (%). (N=925-936)
Joonis 3. Viimase 12 kuu jooksul formaalsetes kodanikuaktiivsuse tegevustes osalemise jaotus (%). (N=925-936)

Formaalse osaluse kodanikuaktiivuse indeks

Kodanikuaktiivsuse indeks on arvutatud joonisel 3 toodud viie formaalse kodanikuaktiivsuse tegevuse tunnuse põhjal. Indeksisse lisas iga tunnustes sisalduv väärtus „olen osalenud“ 1 punkti ja väärtus „olen juhtinud või aidanud korraldada“ 2 punkti. Indeksi miinimumväärtus on 0 ning maksimumväärtus 10. Analüüsi lihtsustamiseks on indeks jaotatud kolme kategooriasse: 

  • 0 — mingit osalust ei toimunud,
  • 1–3 — madal aktiivsus ning
  • 4–10  — keskmine kuni kõrge aktiivsus.

Analüüs näitab,  et viimase aasta jooksul ei ole ühegi kodanikuaktiivsuse tegevusega kokku puutunud 41% vastanutest; madala osalusaktiivsusega on pooled vastanutest ning ainult vähem kui kümnendikku iseloomustab suurem aktiivsus, mis muuhulgas tähendab ka seda, et need isikud on lisaks osalemisele võtnud ühes või mitmes tegevuses ka korraldaja rolli (joonis 4).

Joonis 4. Formaalse kodanikuaktiivsuse indeksi väärtuste jaotus (%) vanusegruppide ning emakeele võrdluses. (N=897-916)
Joonis 4. Formaalse kodanikuaktiivsuse indeksi väärtuste jaotus (%) vanusegruppide ning emakeele võrdluses. (N=897-916)

Erisus emakeele järgi 

Samalt jooniselt selgub, et 45% vene emakeelega vastajatest ei võta formaalsetest vabatahtlikest tegevustest üldse osa ning keskmise ja kõrge kodanikuaktiivsusega on vaid 7% vastajatest. Eestikeelsete vastajate seas on samad näitajad vastavalt 23% ja 19%, mis kinnitab senist teadmist eesti emakeelega idavirulaste kõrgemast kodanikuaktiivsusest venekeelsetega võrreldes. 

Erisus vanuse järgi 

Samuti selgub jooniselt 4, et madalam aktiivsus noorte seas avaldub ka formaalses kogukondlikus tegevuses osalemises. 35–54-aastased ning 55–64-aastased vastajad on sarnase osalustasemega, mõlemas vanusegrupis on 40% neid, kes viimase aasta jooksul ühestki tegevusest osa ei võtnud, suurema aktiivsusega vastajaid on veidi rohkem kõige vanemas küsitletud vanusegrupis (12% 55–64-aastaste seas, 9% 35–54-aastaste seas), kuid see ei ole kuigi märkimisväärne. Märkimisväärne on aga 18–34-aastaste noorte  märgatavalt madalam osalus: peaaegu pooled ei osalenud aasta jooksul mitte üheski  formaalses kogukondlikus tegevuses. Samuti on kõrge aktiivsusega osalejaid  vanusegrupist vaid ligi 7%, mis on pea poole vähem kui kõige vanemas vanusegrupis. 

Seega näeme indeksi abil, et formaalselt planeeritud kogukonna aktiivsust peegeldavad üritused on Ida-Virumaal peamiselt vanema põlvkonna ning eestikeelse elanikkonna pärusmaa. Vene keelt emakeelena rääkivatest vastajatest ning 18–34-aastastest vastajatest pea pooled ei võtnud viimase aasta jooksul osa ühestki formaalsest tegevusest. See kinnitab ühelt poolt üldist vabatahtliku osaluse trendi Eestis, kus Eestis sündinud ning Eesti kodakondsusega elanike osalus on ligi kaks korda kõrgem mujal sündinud ning muu kodakondsusega inimestest (vastavalt 23% ja 16%, 23% ja 12%) (ESS 2024 andmed, vt Kasearu jt, 2026).  

Kokkuvõte

Analüüsist selgub, et Ida-Virumaa elanikud eelistavad enam kogukonda panustada mitteformaalsetel viisidel, näiteks käies üksteisel abis kodustel töödel, laenates vajalikku ja aidates igapäevaste tegevustega. Sellistes tegevustes esineb ka vähem erinevusi emakeelest tulenevalt. Suurem lõhe tekib formaalselt organiseeritud tegevustes osalemisel ja nende organiseerimisel, kus tegutsevad eesti emakeelega elanikud märkimisväärselt rohkem. Nii formaalse kui ka mitteformaalse osaluse puhul on kaasatus madalaim nooremate tööealiste seas, kelle osalus jääb tunduvalt madalamaks, samas kui kõige aktiivsem on hoopis vanim uuritud vanusegrupp.   

Piirkonnas võib kodanikuaktiivsust mõjutada ka vabaühenduste hulk – kuigi vabaühenduste arvu poolest on Ida-Virumaa Eestis kolmas (pärast Harju- ning Tartumaad), siis vabaühenduste arv elaniku kohta on Ida-Virumaal Eesti madalaim ehk 12 MTÜ-d 1000 elaniku kohta (teistes maakondades on näitaja 15–31 MTÜ-d 1000 elaniku kohta) (Kasearu jt, 2026). Seega võib aktiivset osalust piirata ka sobilike organisatsioonide puudumine. Piirkonnas peaks enam tähelepanu pöörama vene emakeelega elanikele ning noorematele põlvkondadele, et kogukondlik aktiivsus ei kaoks koos eelnevate põlvkondadega ega jääks vaid eestikeelse elanikkonna pärusmaaks.  

Kasutatud kirjandus