Energiapööre eeldab keskkonna kõrval inimeste kohanemisvõimega arvestamist

Energiapöörde toob kasu nii keskkonna kui ka tootmispiirkondade elanike tervisele, kui pööratakse erilist tähelepanu inimeste kohanemisvõime toetamisele. Vastasel juhul nullivad sotsiaalmajanduslikest pingetest võimendunud riskid, keskkonna puhtamaks muutumisest saadava tervisekasu, kirjutab Tartu Ülikooli tervisesotsioloogia analüütik Usha Dahal Novaatoris.

Õiglase ülemineku tervisemõjusid uuriv ÕÜF-i teaduskonsortsiumi töörühm selgitas välja, et lõhe Ida-Virumaa ja Eesti keskmise oodatava eluea vahel on võrreldes Euroopa teiste riikide ja nende õiglase ülemineku piirkondade näitajatega kõige laiem. Sissetulekute erinevus Ida-Virumaa ja ülejäänud Eesti puhul on aga hoolimata põlevkivisektori näilisest rikkusest Euroopa sarnaste andmetega kõrvutades üks suurimaid.

Loe samal teemal

See, milliseks kujuneb Ida-Virumaa majandus paarikümne aasta pärast, pole veel selge. Küll aga on teiste Euroopa siirdepiirkondade näitel teada, et

Intelligentne robootika aitab luua ülikooli teadustöö ja tööstuse praktiliste vajaduste vahelist silda, sest see võimaldab arendada inimkeskseid, ohutuid ja muutuvate

Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli teadlased uurivad õiglase ülemineku fondi toel haruldaste muldmetallide eraldamist tootmisjääkidest, aga ka Eesti maavaradest. Haruldastest

Tugev Eesti ulatub piirini siis, kui seal on inimesed, töökohad, ettevõtlus ja usk oma piirkonna tulevikku, leiti 8. augustil Paides