Missugused uued tehnoloogilised nišid on Ida-Virumaal tekkinud?
Projekti käigus Ida-Virumaal uuritud tehnoloogilised nišid hõlmavad energeetikat, keemiatööstust, info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat (IKT) ning muid teenuseid. Need valdkonnad peegeldavad Ida‑Virumaa pikaajalisi tugevusi, eeskätt energeetikas ja keemiatööstuses, samal ajal kui IKT ja teenused väljendavad püüdlusi piirkonna tehnoloogilise baasi mitmekesistamiseks, mis on olnudki poliitikate eesmärk.
Joonisel 1 on esitatud kõik Ida-Virumaal uuritud tehnoloogilised nišid järgmiselt:
- nišid, mis seostuvad energeetikaga (1–5, 26, 27);
- keemiatööstusega (11–18, 24);
- info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga (IKT) (6–10, 23);
- muude teenustega (19–22, 27).
Nišid 19–22 koosnevad sotsiaalteaduste ja terviseuuringute uurimisrühmadest, kes arendavad avalikule sektorile praktilisi mudeleid, kuid jäävad praegu väga madalale tehnoloogiavalmiduse tasemele (TRL 1–2). See olukord ei pruugi olla püsiv, sest mitmed väljatöötatavad mudelid on mõeldud praktiliseks kasutamiseks ja võivad liikuda oluliselt rakenduslikuma suuna poole – kuigi enamiku sotsiaalteadusega seotud niššide ambitsioonid on siiski tagasihoidlikud (vt ka joonis 3).
Ida-Viru innovatsioonialgatuste tehnoloogiline areng
Ida‑Virumaa innovatsioonialgatused ehk tehnoloogilised nišid katavad mitut tehnoloogilise arengu etappi (joonis 1). Varajase arengufaasi tehnoloogiad on valdavalt esindatud teadusprojektidega (nišid 1–22), mis paiknevad teadmiste piiri avardavate uuringute kvadrandis. Iduettevõtted (23–27) koonduvad seevastu sagedamini tekkivatesse ja turule suunatud niššidesse. Vaid vähesed algatused seovad omavahel küpseid ja kujunemisjärgus tehnoloogiaid, moodustades hübriidseid nišše, kus olemasolevaid lahendusi kombineeritakse uutega.
Tulemused on selgelt kooskõlas uurimisgrupi ootustega ning osutavad tugevale seosele globaalsete tehnoloogia elutsükli (TLC) mustrite ja kohalike innovatsioonialgatuste vahel. Varajases arengujärgus olevates niššides on keskse tähtsusega teaduslike teadmiste loomine: just ülikoolid ja teadusprojektid suunavad uute võimaluste avastamist ning annavad tõuke ka traditsiooniliste tööstusharude uuenemisele. Tehnoloogiate küpsemisel nihkub fookus üha enam iduettevõtetele, kes võtavad enda kanda teadmiste muutmise praktilisteks tururakendusteks.
Intervjuudest kogutud lisaandmed toovad esile huvitavaid vastuolusid. Näiteks nišš 27 on liigitatud teadmiste piiril paiknevaks uuringunišiks, kuid seisab samal ajal silmitsi kohalike tõukefaktorite ja tõketega – eelkõige partnerlussuhetega seotud probleemidega –, mis on tavaliselt iseloomulikud märksa küpsematele niššidele.
Teaduse piiri nihutavad nišid taotlevad enamasti teadusrahastust tehnoloogilise ebakindluse vähendamiseks ja mõnel juhul ka spin‑off‑ettevõtete loomiseks (nt nišš 1). Kõrgematel tehnoloogiavalmiduse tasemetel tuginevad mõned uurimisrühmad projektide elluviimisel juba teenuslepingutele, mis on iseloomulikum kujunevatele innovatsiooniniššidele (1, 2, 9).
See osutab ökosüsteemi sisemistele ebakõladele: tehnoloogia asub alles algus‑ või kujunemisjärgus, kuid ökosüsteemi toetusmehhanismid – sh rahastusloogika ja sellega kaasnevad probleemid – eeldavad juba oluliselt kõrgemat küpsusastet, justkui jääksid vahepealsed arenguetapid vahele.
Uued tehnoloogilised nišid ja kasutajanõuded
Olulise mustrina kerkib esile nn „kognitiivse sobivuse“ taotlemine potentsiaalsete kasutajatega, mida näevad ette ka Õiglase Ülemineku Fondi (ÕÜF) teadusmeetme rahastamistingimused.
Projektides on kirjeldatud järgmine arv toetavaid organisatsioone: 1 (6), 2 (2), 12 (2), 14 (4), 17 (3), 19 (3), 21 (1). Intervjuude ja muu info analüüs näitab siiski, et paljudel juhtudel osutus see ootus niši arenguetapi suhtes enneaegseks, tekitades pingeid turuosalistega.
Väga madalatel tehnoloogilise valmiduse tasemetel (TRL 1–3) ei ole kasutajanõuete määratlemine üldjuhul võimalik ega ka metodoloogiliselt põhjendatud, sest nii tehnoloogiline lahendus kui ka selle rakenduskontekst on alles kujunemisjärgus. Nendes faasides keskendub arendustegevus eelkõige teaduslike põhimõtete uurimisele ja kontseptsiooni tõestamisele, mistõttu tehnoloogia põhifunktsioonid, tulemusparameetrid ja võimalikud kasutusstsenaariumid on ebastabiilsed ning võivad edasise uurimistöö käigus oluliselt muutuda.
Euroopa Komisjoni (2014) ja NASA (2020) käsitluse järgi on TRL 1–3 puhul kasutajanõuete peamiseks sõnastajaks pigem baasteaduse finantseerija (hankija) ning tööstuslik rakendatavus tekib valdavalt alles TRL 5 tasemel. Sageli puudub nii varases staadiumis selgelt määratletud kasutajagrupp, kuna võimalikud rakendusvaldkonnad ja väärtusahelad ei ole veel välja kujunenud.
Innovatsiooniuuringud rõhutavad, et varajases arengujärgus kujunevad kasutajanõuded pigem iteratiivse õppimise ja katsetamise käigus ning arenevad koos tehnoloogiliste võimalustega, mitte ei ole ette antud lähte-eeldusena (von Hippel, 1988; McCarthy jt., 2006). Seetõttu võib nõuete liiga varajane formaliseerimine viia ebasoodsate arenguteede lukustumiseni, piirates tehnoloogia pikaajalist innovatsioonipotentsiaali.
Nišid ja ühiskondlik tähelepanu
Ühiskondlik tähelepanu suureneb või püsib stabiilsena enamiku niššidega seotud teemade puhul (joonisel 2 kollase ja punasega tähistatud nišid). Harva tuginevad algatused teemadele, mille vastu huvi on selgelt kahanemas (sinine) või alles taastumas (roheline), mis Google Trendsi andmete põhjal viitab valdavalt U‑kujulisele või kolmanda laine ehk polünoomsele dünaamikale.
Kuna kahaneva huviga tehnoloogiaid kombineeritakse uuritud niššides enamasti kasvava tähelepanuga teemadega, näib vaid nišš 24 olevat otseselt seotud madala ühiskondliku huvi või teadlikkusega. Seda tõlgendust kinnitavad ka intervjuude tulemused. Nišš 24 sai ÕÜF-i investeeringu, mis viitab sellele, et seda võiks pigem käsitleda küpse nišina (kvadrandis nr 4), mis äratab vähe avalikku tähelepanu. Intervjuudest selgus ühtlasi, et just seda nišši mõjutas teistest enam ÕÜF‑i praktilise investeerimisrahastusega seotud problemaatika.
Eeltoodu ei tähenda, et selle niši lisandumine Ida-Virumaa tehnoloogiate portfelli oleks kuidagi seotud väikese lisandväärtusega, pigem aitab see ikkagi mitmekesistada tootmist kiiremini võrreldes teiste niššidega, mis hakkavad majanduslikus mõttes tulu tooma oluliselt hiljem.
Tehnoloogiate areng on ajaliselt ebaühtlane
Selleks, et teised ÕÜF‑i teadusmeetme kaudu loodud nišid jõuaksid turul rakendamise staadiumisse (enamik neist paikneb kvadrandis 1), kulub tõenäoliselt rohkem aega, kui meetmes ette nähtud projektide kestus võimaldab.
Empiirilised uuringud näitavad, et tehnoloogiate areng TRL‑ide lõikes on ajaliselt ebaühtlane ning varieerub selgelt valdkonniti. Näiteks NASA TechPorti enam kui 12 000 projekti hõlmava andmestiku põhjal on TRL‑tasemete vahelise arengu mediaankestus sõltuvalt tehnoloogiaklassist hinnanguliselt ligikaudu 1,3 aastat üleminekul TRL 3→4, umbes 3,5 aastat liikudes TRL 2→3 ning 6–10 aastat jõudmaks TRL 2 →TRL 6 (Coughlin, 2025).
Biomeditsiini ja loomatervishoiu valdkonnas on arendusperioodid veelgi pikemad: vaktsiini‑ ja ravimitehnoloogiate puhul kulub avastusetapist (TRL 1–2) rakendusküpse tasemeni (TRL 7–8) jõudmiseks tüüpiliselt 10–20 aastat (Arnouts jt., 2022). Need tulemused kinnitavad, et TRL‑ide kasv ajas ei ole lineaarne ning varajaste TRL‑etappide läbimine võtab sageli suurema osa kogu arendustsüklist. See on asjaolu, mis on keskse tähtsusega nii innovatsioonipoliitika kui ka rahastusinstrumentide realistlikul kujundamisel.
Huvitav on märkida, et teadusprojektide niššide puhul oli keskmine TRL-i planeeritud kasv ÕÜF-i meetme jooksul (ehk 37 kuu vältel) 1,8 TRL astet ehk 1,75 aastat keskmiselt TRL taseme kohta. See on natuke liiga optimistlik tulemus, kuid kuna ilmselt kõik projektid ei saagi õnnestuda vastavalt plaanile, siis võib arvata, et see vastab üldjoontes rahvusvahelisele keskmisele.
Iduettevõtete puhul on keskmine areng olnud 0,6–2,2 aastat keskmiselt TRL taseme kohta, seejuures ainsas ravimitega seotud nišis 4 aastat, mis vastab rahvusvahelistele keskmistele.
Niššide arenduskulu
Keskmine kulu on meie valimis 428 tuhat eurot niši arendamiseks TRL taseme kohta, kuid see näitaja tuleneb pigem ÕÜF-i tingimustest kui näitab tegelikku kulu. Iduettevõtete kulu ulatub 21 tuhandest kuni 1,1 miljoni euroni TRL taseme kohta, sõltudes sellest, kui kõrgele TRL tasemele ollakse jõudnud. Samuti paistab silma siin üks iduettevõte, kelle kulud on madalad ja areng kiire – tegemist on digitehnoloogia nišiga, kus areng on kiire ja suhteliselt odav.
Intervjuudest selgub, et tiimid otsivad pidevalt uusi rahastusallikaid tehnoloogiate arendamiseks (mis on samuti ÕÜF-i rahastusnõue). Kui nad ei ole neis otsingutes edukad, siis ilmselt projektid lõpevad maksimaalselt TRL tasemetel 4 (tehnoloogia valideerimine laborikeskkonnas) ja 5 (tehnoloogia valideerimine kasutuskeskkonna lähedases keskkonnas). Viimane võib hõlmata simuleeritud töötingimusi või osalisi tegelikke tingimusi, kuid mitte veel täismahulist reaalset rakendust.
TRL 5 märgib üleminekut puhtalt teaduslikult katsetamiselt rakendusliku arenduse suunas ning on sageli koht, kus hakkavad tekkima esimesed realistlikud kasutusstsenaariumid ja tööstuspartnerid.
Iduettevõtete niššide puhul (mida on küll ainult 5 meie valimis), oli kõige madalam TRL 3-4 ja kõige kõrgem TRL 7-8. Oli ka ettevõtteid, kes müüsid mingeid tooteid juba turul (TRL 9) ja arendasid tehnoloogiaid TRL tasemetelt 6 tasemele 9 lähiaastatel. Enamik neist siiski ei osanud prognoosida TRL 9 saavutamise aega, eelkõige rahastusega seotud väljakutsete tõttu.
Niššide teadusmahukus
Niššide teadusintensiivsus varieerub selgelt nii tehnoloogiliste valdkondade kui ka arenguetappide lõikes (joonis 4). Kujunevates valdkondades, mis paiknevad madalamatel tehnoloogiavalmiduse tasemetel, iseloomustab innovatsioonialgatusi üldiselt kõrgem teadusintensiivsus. Seda mõõdetakse siin doktorikraadiga meeskonnaliikmete osakaalu kaudu ning see rõhutab teadusuuringute keskset rolli tehnoloogia arengu varajastes faasides.
Joonisel toodud andmetest tundub, et niššides 7, 9 ja 16, on doktorikraadiga teadlaste osakaal ootamatult madal. Täpsemal uurimisel on siiski tegemist mõõtmisprobleemiga, kuna joonis 4 on koostatud taotlemise hetke andmete alusel, tänaseks on see osakaal tõusnud ja kõige madalam doktorikraadi omajate osakaal on 31%, kus meeskonnad koosnevad suures ulatuses nooremteaduritest, doktorikraadita lektoritest ja projektiinseneridest.
Omaette rühma moodustavad juba varem käsitletud sotsiaalteaduslikud uurimisrühmad (nišid 19–22). Kuigi ka nemad tegutsevad madalatel TRL‑tasemetel, on neis niššides doktorikraadiga liikmete osakaal suhteliselt kõrge, mis eristab neid teistest varajases arengufaasis olevatest algatustest. Täiendava erandina torkab silma üks iduettevõte, kelle meeskonnas puuduvad doktorikraadiga töötajad täielikult.
Üldine pilt näitab ühtlasi, et iduettevõtete meeskonnad on reeglina väiksemad kui teadusprojektide omad. Viimastes on märkimisväärne roll doktorantidel, mis viitab sellele, et mitmete niššide puhul täidavad projektid lisaks teadmiste loomisele ka selgelt haridus‑ ja järelkasvuga seotud eesmärke. Samas on projektiga seotud doktorandid potentsiaalsed iduettevõtete asutajad.
Poliitikasoovitusi
Poliitikakujunduse vaatenurgast pakub tehnoloogia elutsükli sidumine oodatavate TRL tasemetega võimalust projekte sobitada asjakohaste poliitikameetmetega. Üldiselt on ju nišid tekkinud valdkondades, mis vastavad piirkonna tehnoloogiaportfelli mitmekesistamise vajadusele ja olemasolevale spetsialiseerumisele (energia, keemia, IKT, muud teenused). Võtmeküsimuseks saab, kuidas need nišid rakenduvad kohalikku Ida-Viru majandusse (mis saab toimuda alles pikema ajaperioodi jooksul).
ÕÜF-i edasised sekkumised peaksid toetama tehnoloogiliste niššide TRL‑põhist arendamist tulevikus (ehk ajaliselt projektide lõppedes läbi viidavate) rakendusuuringute ja pilootprojektide, kohalike test‑ ja demokeskkondade loomise, avaliku sektori nõudluspõhise innovatsiooni rakendamise, uute tehnoloogiate sidustamise olemasoleva tööstusbaasi ja väärtusahelatega ning sihitud tööjõu ümber‑ ja täiendõppe meetmete abil, et tagada tehnoloogiaportfelli mitmekesistamisest tekkiv majanduslik, sotsiaalne ja tööhõivet loov mõju piirkonnas. Loetelus toodud meetmed, mis hetkel on ÕÜF-i raames käivitunud, ei pruugi uutele niššidele tuge pakkuda, kuna tehnoloogia ei ole veel valmis.
Niššide analüüs toetab sidusamat innovatsioonimeetmete kavandamist, viies paremini vastavusse valikukriteeriumid, eeldatava TRL dünaamika ning sellega seotud riskid, ning aidates samal ajal tuvastada lünki piirkondlikes tugimehhanismides. Praktikas tähendab see aga, et nii uurimisrühmadele kui ka iduettevõtetele pannakse juba varases, kõrge riskiga arendusfaasis suur vastutus leida täiendavat rahastust (sh väljaspool avalikke meetmeid). Seejuures on investorid tõstatanud Ida‑Virumaa kontekstis ka täiendavaid mitteärilisi riske (näiteks küsimus evakuatsiooniplaanide olemasolust võimaliku sõjalise rünnaku korral).
Selliste tingimuste ja ootuste juures ei toimi avalik sektor kõrgemate TRL‑tasemete riskide maandajana, mistõttu võivad mitmed perspektiivikad projektid jääda realiseerimata just üleminekul arendus‑ ja rakendusfaasi. Seetõttu on vajalik senisest selgem ja terviklikum planeerimine, kus teadus‑, innovatsiooni‑, regionaal‑ ja julgeolekupoliitika meetmed toetavad üksteist ning loovad tingimused, kus tehnoloogilised nišid saavad Ida‑Virumaa majanduses ka tegelikult rakenduda ja skaleeruda.
Kasutatud allikad
- Arnouts, S., Brown, S., de Arriba, M. L., Donabedian, M., & Charlier, J. (2022). Technology readiness levels for vaccine and drug development in animal health: From discovery to life cycle management. Frontiers in Veterinary Science, 9, 1016959.
- Coughlin, K. (2025). Statistical modeling of technology readiness levels to inform project acquisition and schedule risk. Presentation at ICEAA Professional Development & Training Workshop. NASA TechPort database analysis. https://www.iceaaonline.com/wp-content/uploads/2025/06/MTC03-Coughlin-Statistical-Modeling-of-TRL-Levels-Ppt.pdf
- European Commission. (2014). Technology readiness levels (TRL): Extract from Part G of the Horizon 2020 General Annexes. Brussels: European Union. https://www.cesaer.org/content/10-library/2021/technology-readiness-level/h2020-wp1415-annex-g-trl-en.pdf
- McCarthy, I. P., Tsinopoulos, C., Allen, P., & Rose‐Anderssen, C. (2006). New product development as a complex adaptive system of decisions. Journal of product innovation management, 23(5), 437-456.
- NASA. (2020). Technology Readiness Assessment: Best Practices Guide (SP‑20205003605). National Aeronautics and Space Administration. https://ntrs.nasa.gov/api/citations/20205003605/downloads/%20SP-20205003605%20TRA%20BP%20Guide%20FINAL.pdf
- von Hippel, E. (1988). The sources of innovation. Oxford University Press.