14. novembril toimub Tartu Ülikooli Narva kolledžis Ida-Virumaa Õiglase Ülemineku Foorum „Nutikast kahanemisest kestliku suurtööstuseni. Ida-Viru tuleviku visandid“.
Ida-Virumaa üleminek senisest kestlikumale ja teadusmahukamale arenguteele eeldab nii tehnoloogilisi, majanduslikke kui ühiskondlikke muutusi, mis on ühtaegu õiglased ja kaasavad. See, kas saame rääkida 20 aasta pärast Ida-Virumaast kui Eesti ja Euroopa kestliku tööstuse ühest vedurist, loodusturismi magnetist või hoopis hõbemajanduse keskusest, sõltub paljuski tänastest valikutest ja ettevõtete ning elanike kohanemisvõimest.
Kutsume foorumile arutlema, millised on kestliku tööstuspoliitika võimalused nii Euroopas kui Eestis, millised tehnoloogiad kujundavad tuleviku tööstust ning kuidas soodustada tööjõuturu paindlikkust ja innovatsiooni. Mida tuleks silmas pidada, et kavandatud muutused toimuks soovitud suunas ja millised on selle käigus sündivad uued võimalused?
Foorumi põhiprogrammile järgnevad töötoad, kus teadlased avavad praktilise nurga alt teemasid suurandmetest, taastuvenergia lahenduste, ringmajanduse ja tööjõuturu kujundamise võimalusteni.
Päevakava on täiendamisel
9.00–10.00 registreerumine ja tervituskohv
10.15–10.30 tervitus
10.30–10.40 Õiglase Ülemineku Fondi (ÕÜF) roll Ida-Virumaa majanduse ja kogukondade toetamisel, Ivan Sergejev, Õiglase Ülemineku Fondi koordinaator
10.40–10.50 ÕÜF-i teadus- ja haridusmeetme rakendamise esimese aasta kokkuvõte, Mare Roosileht, õiglase ülemineku fondi teaduskonsortsiumi juht, TalTechi Virumaa kolledži direktor
10.50–11.00 Ida-Viru tulevikuvisioonid, esineja täpsustamisel
Kuidas tehakse kestlikku tööstuspoliitikat maailmas? Kuidas teha seda Eestis ja tuleviku Euroopas? Kuidas visandame Ida-Virumaa tulevikku õiglase ülemineku ja rohelise tööstuspoliitika ühendamise teel? Kuidas nutikalt planeerida ja ajastada õiglast üleminekut ning kaasata sellesse nii senise kui ka uudse tööstuse võimekus ja potentsiaal?
Millised on ettevõtete ootusted ja riigi võimalused rohelise tööstuspoliitika ja Ida-Virumaa õiglase ülemineku ühendamisel?
12.00–12.30 sirutuspaus
Järgnevad sektsioonid toimuvad paralleelselt kahes ruumis.
Tööjõud on erinevaid osapooli ühendav väärtus ja hea argument, miks rajada ettevõtteid just Ida-Virumaale. Selleks on vaja ühiseid jõupingutusi. Ida-Virumaa mitmekesistuv ja muutuv majandus vajab paindlikumat tööjõuturgu ja (konkureerivate) osapoolte tihedamat omavahelist suhtlemist. Arutame pragmaatiliselt, kuidas saavutada leebem üleminek väheste suurte tööandjate ning elupõliste ametite keskselt süsteemilt ebakindlamale ja dünaamilisemale süsteemile. Millised on võimalused pakkuda paindlikumalt tööd ja töötajate oskuste arendamist? Millist infot vajavad tööjõu pakkumise ja nõudlusega tegelevad osapooled? Kas ja kuidas on võimalik vajadusi kiiresti muutuvas majandusolukorras prognoosida?
Ettekandes on vaatluse all töö sisu ja vormi muutumine siirdes, suuremad segmendid tööjõuturul, sekkumiste strateegiad, tööjõu paindlikkust ja turvatunnet käsitlev flexicurity raamistik. Teemakäsitlus jätkub päeva lõpus toimuvas töötoas.
Millised tegurid kujundavad piirkondlikku tööjõuturgu, milline on osapoolte pikaajaline (info)vajadus, kuidas hinnatakse Ida-Viru tööjõuturu tulevikuarenguid, mis soodustab ja takistab omavahelist infovahetust ja koostööd paindliku ja kvaliteetse tööjõuturu kujundamisel Ida-Virumaal?
Arutelus osalevad ja selle eel esinevad lühiettekannetega Yngve Rosenblad, Kutsekoda, uuringujuht, Anneki Teelahk, Töötukassa Ida-Virumaa osakonna juht, Mati Lukas, Ida-Viru Kutsehariduskeskuse direktor ja Olga Zaitseva, Neo Performance Materials personali- ja administratiivjuht. Arutelu juhib Tartu Ülikooli krsiisisotsioloogia nooremteadur Sten Torpan.
Lühiettekannete teemad:
Millised on Ida-Viru tööotsijate rühmad? Mis motiveeriks Ida-Viru noori
kodukanti jääma ja tööturul proaktiivsemad olema? Anneki Teelahk, Töötukassa
Millised on väljakutsed ja (info)vajadused taseme- ja täiendõppe pakkumisel? Mati Lukas, Ida-Viru Kutsehariduskeskus
Mida hindab investor tööjõu puhul? Millised on Ida-Viru tööjõuga seotud eripärad ja kitsaskohad ettevõtja jaoks? Milline on ettevõtjate omavaheline konkurents tööjõu pärast? Olga Zaitseva, Neo Performance Materials
Tööstuse arengut suunavaid plaane on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium teinud 2017. ja 2023. aastal, kuid need on tegelikust arengust sammu maha jäänud. Ministeeriumi poliitika ei ole jõudnud arvestada 2017. aastal tulnud digipööret ja praegust tehisaru esiletõusu. Mida uutest suundadest teada ja kuidas muutustega sammu pidada?
13.40–14.30 lõuna
14.30–15.20 lõpuarutelu – arvamusliidrite kokkuvõte foorumist
15.30–16.30 kitsama ja praktilise fookusega töötoad teadusrühmadega kohtumiseks ja vestlemiseks
Kõrvalprogramm: rahastajate konsultatsioonid kogu päeva vältel (täpsustamisel)
Konverentsi põhiprogrammile järgnevad töötoad pakuvad head võimalus vahetuks suhtlemiseks teadlastega ja praktiliste teadmiste hankimiseks. Palume kontaktitubades osalemiseks anda oma huvist märku registreerimisvormis.
Töötuba korraldatakse üksnes piisava huviliste arvu korral.
Igal ettevõttel on väärtuslikke andmeid. Tihtipeale võib nendest andmetest väärtuse loomine aga jääda võimekuse või oskuste taha. Töötoas räägime, kuidas andmed kiiresti ja vähese vaevaga ettevõtte heaks tööle panna. Vaatleme kogu andmeteaduse protsessi alates andmetöötlusest kuni masinõppemudeli loomise ja häälestamiseni.
Korraldaja: Kristo Raun, Tartu Ülikooli suurandmete nooremteadur
Sageli arvatakse, et tööstuses nõuavad objektituvastus ja pilditöötlus kalleid erikaameraid, kulukate pilveteenuste kasutamist ning põhjustavad privaatsusprobleeme.
Töötoas räägime, kuidas kasutada üsna keerukaid ja praktilistesse tööstusrakendustesse sobivaid privaatsusriiveta sardlahendusi mõnikümmend eurot maksval riistvaral, kulutades tarkvaraarendusele kõigest mõne päeva.
Tutvustame plahvatusliku tähelepanu osaliseks saanud võimalusi, milles on kombineeritud suuri keelemudeleid ja pilditöötlust ning mis võimaldavad kordades kiirendada objektituvastuslahenduste loomist ja seadistamist. Püüame ühiselt leida atraktiivseid rakendusi sardtehisintellekti tehnoloogiatele, sealhulgas Ida-Virumaa ettevõtete näitel.
Korraldaja: Alejandro Noé Díaz Vargas, TalTechi doktorant, Alar Kuusik, TalTechi vanemteadur
Plastijäätmetest suurema osa moodustavad komposiitmaterjalid, mille taaskasutusvõimalused on piiratud. Seepärast lõpetab suurem osa neist prügilas või ahjus. Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa kolledžis arendatakse meetodeid, mis võimaldavad valdavat osa neist jäätmetest uuesti ringlusse võtta. Töötoas räägime, millised on polümeerjäätmete uue elu võimalused, kui kasutada nende töötlemiseks keemilisi meetodeid.
Ettevõtja saab vastused järgmistele küsimustele:
– milliseid termilisi meetodeid saab polümeerjäätmete ringlussevõtmiseks kasutada;
– missuguste polümeermaterjalide jäägid sobivad ringlussevõtmiseks;
– milliseid analüüse teeb Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa kolledži kütuste tehnoloogia teadus- ja katselabor;
– kuidas ja millal teha koostööd keemiateadlastega;
– milliseid tooteid saadakse polümeeride termilisel töötlemisel?
Korraldaja: Olga Pihl Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa kolledžist, konsortsiumi
Töötoas anname ülevaate ettevõtjatele ja kogukondadele sobivatest energia tootmistehnoloogiatest, energiapaindlikest lahendustest ning nende energia- ja kulutõhususe parandamisest tehisintellekti abil. Muu hulgas räägime sellest,
Korraldajad: Argo Rosin ja Tarmo Korõtko Tallinna Tehnikaülikoolist
Kuidas elada võrgust väljas või siis, kui võrgu töökindlus pole kiita? Töötoas paneme osaliste silme all ja kaasabil kokku tervikliku taastuvenergialahenduse. Töötoa lõpuks on kõigil osalejatel arusaam sellest, kuidas on omavahel seotud päikesepaneelid ja tuulikud, vesiniku tootmine elektrolüüseris, toodetud vesiniku hoiustamine ja selle kasutamine kütuseelemendis elektri taastootmiseks.
Korraldajad: Tartu Ülikooli elektrokeemia professor Jaak Nerut, füüsikalise keemia teadur Rasmus Palm, füüsikalise ja elektrokeemia teadur Rutha Jäger, füüsikalise keemia nooremteadur Karl-Ander Kasuk ja füüsikalise keemia professor Enn Lust
Tööstus liigub kiiresti tarkade ja digitaalsete tehnoloogiate rakendamise, sh tehnoloogiliste protsesside ja seadmete digitaliseerimise suunas. Hästi toimiv diagnostika töövoog on oluline ka ettevõtte energiasäästu seisukohalt. Tööstusprotsesse on võimalik jälgida arvutite ja teiste seadmete ekraanidelt. Tarkvara abil saab jälgida protsessi tööparameetreid ja tehnoloogilist režiimi.
Töötoas õpime õpimudeli toel, kuidas jälgida reaalajas seadme seisundit, ennustada laagrite ja võllide rikkeid õigel ajal ning kõrvaldada vigu. Osalised saavad katsetada omal käel mitmesuguseid laagreid. Samuti anname näpunäiteid, kuidas kontrollida seadme seisundit kaugjuhtimise teel, salvestades reaalajas suuri andmekogusid.
Korraldajad: Karolina Kudelina ja Veroonika Shirokova, Tallinna Tehnikaülikoolist
Karjäärinõustajate töö koolides ja mujal on väga tähtis, et noored oskaksid oma karjääri teadlikult planeerida. Ida-Viru noored on aga võrreldes teiste piirkondade noortega sotsiaalselt passiivsemad. Millised hoiakud ja harjumused takistavad nende karjääriplaneerimist?
Oma karjääri teadlik planeerimine on oluline sotsiaalne oskus, mida on võimalik arendada. Karjäärinõustajate töö koolides ja mujal on seejuures väga oluline. Kuidas koolijuhte motiveerida karjäärinõustajatega koostööd tegema? Millised on lapsevanemate nõustamise võimalused? Kuidas karjäärinõustajate tööd tähtsustada, et see ei oleks pealiskaudne ja väheveenev? Kuidas saavad noorsootöö tegijaid ja koolide huvijuhid toetada noori oma tee leidmisel? Kuidas Oskuste Kompass saab karjäärplaneerimist ja haridusvalikuid toetada?
Korraldaja: Tartu Ülikooli kriisisotsioloogia nooremteadur Sten Torpan ja Yngve Rosenblad Kutsekojast
Personalijuhtide mõju piirkonna tööjõu kvaliteedi, stabiilse pakkumise ja paindlikkuse kujundamisel on väga suur. Ootame arutelust osa võtma ettevõtete ja organisatsioonide personalijuhte ja –spetsialiste ning teisi töötajate värbamise, väljaõppe ja töökeskkonna kujundamisega seotud inimesi. Arutelu käigus anname ülevaate kavandatavast elanike küsitlusest ning kompame ühise teabevõrgustiku loomise huvi.
Arutelu teemad: Räägime, mis on töötajate pehmed oskused (ingl soft skills) ning kuidas ja kelle juhtimisel neid ettevõtete ja haridusasutuste koostöös arendada. Millised probleemid tekivad mujalt Eestist või välismaalt tulnud töötajatega? Mis teeb nende jaoks Ida-Virumaal töötamise atraktiivseks? Millised on eelistatumad töötajaprofiilid ja miks?
Kõik osalejad on oodatud kaasa rääkima ja teemasid tõstatama.
Korraldajad: eestikeelset arutelu veab Tartu Ülikooli kommunikatsiooniuuringute professor Triin Vihalemm. Venekeelset arutelu veab Tartu Ülikooli nooremteadur Bogdana Androsjuk.
Töötuba algab välkettekandega, milles anname ülevaate Ida-Virumaa elanike tervisest võrreldes teiste Eesti elanikega. Keskendume nii vaimsele kui ka füüsilisele tervisele, samuti tervisehoiuteenuste kasutamisele. Seejärel arutame ja hääletame, kas tervise ebavõrdsus on enim seotud elu- või töökeskkonna, tervisekäitumise, terviseteenuste kättesaadavuse või hoopis millegi muuga.
Töötoas selgitame välja kõige kriitilisema valdkonna. See on oluline lähteinfo 2035. aastaks olukorda muutvate sammude planeerimisel. Visioonitahvlile märgime sammud õiglase ülemineku seisukohalt ja mõtleme ka laiemalt sellele, kuidas ja millega vähendada tervise ebavõrdsust ning millised on takistused.
Korraldajad: Tartu Ülikooli keskkonnatervishoiu professor Hans Orru, rahvatervishoiu kaasprofessor Taavi Tillmann, epidemioloogia kaasprofessor Katrin Lang ja rahvatervishoiu õppekava magistrant Jaana Toomik
Ettevõtete säilenõtkus tähendab nende vastupidavust ja võimet tulla toime rasketes oludes. Töötoas püüame selgitada välja suurimad katsumused Ida-Virumaa ettevõtete säilenõtkuses ning pakkuda oma kogemusele ja näidetele tuginedes viise vastupidavuse suurendamiseks. Muu hulgas räägime sellest,
Osalema on oodatud ettevõtjad ja ettevõtlust toetavate organisatsioonide esindajad.
Korraldajad: Merle Küttim ja Helery Tasane Tallinna Tehnikaülikoolist
