14. novembril toimus Tartu Ülikooli Narva kolledžis Ida-Virumaa Õiglase Ülemineku Foorum „Nutikast kahanemisest kestliku suurtööstuseni. Ida-Viru tuleviku visandid“.
Ida-Virumaa üleminek senisest kestlikumale ja teadusmahukamale arenguteele eeldab nii tehnoloogilisi, majanduslikke kui ka ühiskondlikke muutusi, mis on ühtaegu õiglased ja kaasavad. See, kas saame rääkida 20 aasta pärast Ida-Virumaast kui Eesti ja Euroopa kestliku tööstuse ühest vedurist, loodusturismi magnetist või hoopis hõbedase majanduse keskusest, sõltub paljuski praegustest valikutest ja ettevõtete ning elanike kohanemisvõimest.
Kutsume foorumile arutlema, millised on kestliku tööstuspoliitika võimalused nii Euroopas kui ka Eestis, millised tehnoloogiad kujundavad tuleviku tööstust ning kuidas soodustada tööjõuturu paindlikkust ja innovatsiooni. Mida tuleks silmas pidada, et kavandatud muutused toimuks soovitud suunas ja millised on selle käigus sündivad uued võimalused? Oodatud on väike- ja suurettevõtjad, teadlased ja üliõpilased, poliitikakujundajad ja kõik, kellele Ida-Virumaa tulevik korda läheb.
Foorumi põhiprogrammile järgnevad töötoad, kus teadlased avavad praktilise nurga alt teemasid suurandmetest, taastuvenergia lahenduste, ringmajanduse ja tööjõuturu kujundamise võimalusteni.
Messialal tutvustavad rahastajad ettevõtetele sobivaid toetusmeetmeid ja koostöövõimalusi ning kõrgkoolid annavad ülevaate täienduskoolituste võimalustest.
Üritusel tehakse pilte ja videoid, mida hiljem avalikult jagatakse.
9.00–10.10 registreerumine ja tervituskohv
10.10–10.15 avasõnad, Jüri Nikolajev, foorumi päevajuht, Eesti Rahvusringhäälingu Narva korrespondent
10.15–10.20 regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartmani videotervitus
10.20–10.30 õiglase ülemineku fondi (ÕÜF) roll Ida-Virumaa majanduse ja kogukondade toetamisel, Ivan Sergejev, õiglase ülemineku fondi koordinaator
10.30–10.40 ÕÜF-i teadus- ja haridusmeetme rakendamise esimese aasta kokkuvõte, Mare Roosileht, õiglase ülemineku fondi teaduskonsortsiumi juht, TalTechi Virumaa kolledži direktor
10.40–11.00 Ida-Viru tulevikulood, Margit Keller, Tartu Ülikooli sotsiaalse kommunikatsiooni kaasprofessor, sotsiaalteaduste valdkonna dekaan. Lugusid esitab kultuuritegija Serafima Kolodkina.
Kuidas tehakse kestlikku tööstuspoliitikat maailmas? Kuidas teha seda Eestis ja tuleviku Euroopas? Kuidas visandame Ida-Virumaa tulevikku õiglase ülemineku ja rohelise tööstuspoliitika ühendamise teel? Kuidas nutikalt planeerida ja ajastada õiglast üleminekut ning kaasata sellesse nii senise kui ka uudse tööstuse võimekus ja potentsiaal?
Millised on ettevõtete ootusted ja riigi võimalused rohelise tööstuspoliitika ja Ida-Virumaa õiglase ülemineku ühendamisel?
12.00–12.30 sirutuspaus
Järgnevad sektsioonid toimuvad paralleelselt kahes ruumis: sektsioon 2 ruumis 215 ja sektsioon 3 ruumis 200.
Tööjõud on eri pooli ühendav väärtus ja hea argument, miks rajada ettevõtteid just Ida-Virumaale. Selleks on vaja ühiseid jõupingutusi. Ida-Virumaa mitmekesistuv ja muutuv majandus vajab paindlikumat tööjõuturgu ja (konkureerivate) poolte tihedamat omavahelist suhtlemist. Arutame pragmaatiliselt, kuidas saavutada leebem üleminek väheste suurettevõtete ja elupõliste ametite keskselt süsteemilt ebakindlamale ja dünaamilisemale süsteemile. Millised on võimalused paindlikumalt tööd pakkuda ja arendada töötajate oskusi? Millist teavet vajavad tööjõu pakkumise ja nõudlusega tegelejad? Kas ja kuidas on võimalik vajadusi kiiresti muutuvas majandusolukorras prognoosida?
Ettekandes on vaatluse all töö sisu ja vormi muutumine siirdes, suuremad segmendid tööjõuturul, sekkumisstrateegiad, tööjõu turvalise paindlikkuse (ingl flexicurity) raamistik. Teemakäsitlus jätkub päeva lõpus toimuvas töötoas.
Millised tegurid mõjutavad piirkondlikku tööjõuturgu, milline on osaliste pikaajaline (info)vajadus, kuidas hinnatakse Ida-Viru tööjõuturu tulevikuarengut, mis soodustab ja takistab infovahetust ning koostööd paindliku ja kvaliteetse tööjõuturu kujundamisel Ida-Virumaal?
Arutelus osalevad ja selle eel esinevad lühiettekannetega Kutsekoja OSKA peaanalüütik Yngve Rosenblad, Eesti Töötukassa Ida-Virumaa osakonna juht Anneki Teelahk, Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse direktor Mati Lukas ja NPM Narva OÜ personali- ja administratiivjuht Olga Zaitseva. Arutelu juhib Tartu Ülikooli kriisisotsioloogia nooremteadur Sten Torpan.
Lühiettekannete teemad
Taani kogemus regionaalse tööjõuseire ja prognoosi tegemisel. Millised on Ida-Virus tehtava Eesti esimese piirkondliku prognoosi väljakutsed ja võimalikud lahendused? Yngve Rosenblad, Kutsekoda
Millised on Ida-Viru tööotsijate rühmad? Mis motiveeriksid Ida-Viru noori kodukanti jääma ja tööturul proaktiivsemad olema? Anneki Teelahk, Eesti Töötukassa
Millised on väljakutsed ja (info)vajadused taseme- ja täiendusõppe pakkumisel? Mati Lukas, Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus
Tööstuse arengut suunavaid plaane on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium teinud 2017. ja 2023. aastal, kuid need on tegelikust arengust sammu maha jäänud. Ministeeriumi poliitikas ei ole jõutud arvestada digipööret ja praegust tehisaru esiletõusu. Mida peaks uutest suundadest teadma ja kuidas muutustega sammu pidada?
13.30–14.30 lõuna
14.30–15.20 lõpuarutelu. Arvamusliidrite kokkuvõte foorumist. Räägivad endine Vabariigi Valitsuse esindaja Ida-Virumaal, Rohetiigri majandustoimkonna juht Jaanus Purga, ajalehe Põhjarannik peatoimetaja Erik Gamzejev, Narva Eesti Gümnaasiumi direktor Irene Käosaar. Arutelu juhib ERR-i ajakirjanik ja foorumi päevajuht Jüri Nikolajev.
15.30–16.30 kitsama ja praktilise suunitlusega töötoad teadusrühmadega kohtumiseks ja vestlemiseks
Messialal toimuvad rahastajate ja täienduskoolituste pakkujate konsultatsioonid kogu päeva vältel.
Tartu Ülikooli sotsiaalse kommunikatsiooni kaasprofessor, sotsiaalteaduste valdkonna dekaan
Euroopa Komisjoni siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja VKE-de peadirektoraadi peadirektori asetäitja
Konverentsi põhiprogrammile järgnevad töötoad pakuvad head võimalus vahetuks suhtlemiseks teadlastega ja praktiliste teadmiste hankimiseks. Palume kontaktitubades osalemiseks anda oma huvist märku registreerimisvormis.
Töötube korraldatakse üksnes piisava huviliste arvu korral.
Igal ettevõttel on väärtuslikke andmeid. Tihtipeale võib nendest andmetest väärtuse loomine aga jääda võimekuse või oskuste taha. Töötoas räägime, kuidas andmed kiiresti ja vähese vaevaga ettevõtte heaks tööle panna. Vaatleme kogu andmeteaduse protsessi alates andmetöötlusest kuni masinõppemudeli loomise ja häälestamiseni.
Korraldaja: Tartu Ülikooli suurandmete nooremteadur Kristo Raun
Sageli arvatakse, et tööstuses nõuavad objektituvastus ja pilditöötlus kalleid erikaameraid, kulukate pilveteenuste kasutamist ning põhjustavad privaatsusprobleeme.
Töötoas räägime, kuidas kasutada üsna keerukaid ja praktilistesse tööstusrakendustesse sobivaid privaatsusriiveta sardlahendusi mõnikümmend eurot maksval riistvaral, kulutades tarkvaraarendusele kõigest mõne päeva.
Tutvustame plahvatusliku tähelepanu osaliseks saanud võimalusi, milles on kombineeritud suuri keelemudeleid ja pilditöötlust ning mis võimaldavad kordades kiirendada objektituvastuslahenduste loomist ja seadistamist. Püüame ühiselt leida atraktiivseid rakendusi sardtehisintellekti tehnoloogiatele, sealhulgas Ida-Virumaa ettevõtete näitel.
Korraldaja: Alejandro Noé Díaz Vargas, TalTechi doktorant, Alar Kuusik, TalTechi vanemteadur
Plastijäätmetest suurema osa moodustavad komposiitmaterjalid, mille taaskasutusvõimalused on piiratud. Seepärast lõpetab suurem osa neist prügilas või ahjus. Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa kolledžis arendatakse meetodeid, mis võimaldavad valdavat osa neist jäätmetest uuesti ringlusse võtta. Töötoas räägime, millised on polümeerjäätmete uue elu võimalused, kui kasutada nende töötlemiseks keemilisi meetodeid.
Ettevõtja saab vastused järgmistele küsimustele:
Korraldaja: Olga Pihl, Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa kolledž
Töötoas anname ülevaate ettevõtjatele ja kogukondadele sobivatest energia tootmistehnoloogiatest, energiapaindlikest lahendustest ning nende energia- ja kulutõhususe parandamisest tehisintellekti abil. Muu hulgas räägime sellest,
Korraldajad: Argo Rosin ja Tarmo Korõtko, Tallinna Tehnikaülikool
Kuidas elada võrgust väljas või siis, kui võrgu töökindlus pole kiita? Töötoas paneme osaliste silme all ja kaasabil kokku tervikliku taastuvenergialahenduse. Töötoa lõpuks on kõigil osalejatel arusaam sellest, kuidas on omavahel seotud päikesepaneelid ja tuulikud, vesiniku tootmine elektrolüüseris, toodetud vesiniku hoiustamine ja selle kasutamine kütuseelemendis elektri taastootmiseks.
Korraldajad: Tartu Ülikooli elektrokeemia professor Jaak Nerut, füüsikalise keemia teadur Rasmus Palm, füüsikalise ja elektrokeemia teadur Rutha Jäger, füüsikalise keemia nooremteadur Karl-Ander Kasuk ja füüsikalise keemia professor Enn Lust
Karjäärinõustajate töö koolides ja mujal on väga tähtis, et noored oskaksid oma karjääri teadlikult planeerida. Ida-Viru noored on aga võrreldes teiste piirkondade noortega sotsiaalselt passiivsemad. Millised hoiakud ja harjumused takistavad nende karjääriplaneerimist?
Oma karjääri teadlik planeerimine on oluline sotsiaalne oskus, mida on võimalik arendada. Karjäärinõustajate töö koolides ja mujal on seejuures väga oluline. Kuidas motiveerida koolijuhte karjäärinõustajatega koostööd tegema? Millised on lapsevanemate nõustamise võimalused? Kuidas karjäärinõustajate tööd tähtsustada, et see ei oleks pealiskaudne ja väheveenev? Kuidas saavad noorsootöö tegijaid ja koolide huvijuhid toetada noori oma tee leidmisel? Kuidas Oskuste Kompass saab karjääriplaneerimist ja haridusvalikuid toetada?
Korraldajad: Tartu Ülikooli kriisisotsioloogia nooremteadur Sten Torpan ja Yngve Rosenblad Kutsekojast
Personalijuhtide mõju piirkonna tööjõu kvaliteedi, stabiilse pakkumise ja paindlikkuse kujundamisel on väga suur. Ootame arutelust osa võtma ettevõtete ja organisatsioonide personalijuhte ja –spetsialiste ning teisi töötajate värbamise, väljaõppe ja töökeskkonna kujundamisega seotud inimesi. Arutelu käigus anname ülevaate kavandatavast elanike küsitlusest ning kompame ühise teabevõrgustiku loomise huvi.
Arutelu teemad: räägime, mis on töötajate pehmed oskused ning kuidas ja kelle juhtimisel neid ettevõtete ja haridusasutuste koostöös arendada. Millised probleemid tekivad mujalt Eestist või välismaalt tulnud töötajatega? Mis teeb nende jaoks Ida-Virumaal töötamise atraktiivseks? Millised on eelistatumad töötajaprofiilid ja miks?
Kõik osalejad on oodatud kaasa rääkima ja teemasid tõstatama.
Korraldajad: eestikeelset arutelu veab Tartu Ülikooli kommunikatsiooniuuringute professor Triin Vihalemm. Venekeelset arutelu veab Tartu Ülikooli siirdesotsioloogia nooremteadur Bogdana Androsjuk.
Töötuba algab välkettekandega, milles anname ülevaate Ida-Virumaa elanike tervisest võrreldes teiste Eesti elanikega. Keskendume nii vaimsele kui ka füüsilisele tervisele, samuti tervisehoiuteenuste kasutamisele. Seejärel arutame ja hääletame, kas tervise ebavõrdsus on enim seotud elu- või töökeskkonna, tervisekäitumise, terviseteenuste kättesaadavuse või hoopis millegi muuga.
Töötoas selgitame välja kõige kriitilisema valdkonna. See on oluline lähteinfo 2035. aastaks olukorda muutvate sammude planeerimisel. Visioonitahvlile märgime sammud õiglase ülemineku seisukohalt ja mõtleme ka laiemalt sellele, kuidas ja millega vähendada tervise ebavõrdsust ning millised on takistused.
Korraldajad: Tartu Ülikooli keskkonnatervishoiu professor Hans Orru, rahvatervishoiu kaasprofessor Taavi Tillmann, epidemioloogia kaasprofessor Katrin Lang ja rahvatervishoiu magistrant Jaana Toomik
Ettevõtete säilenõtkus tähendab nende vastupidavust ja võimet tulla toime rasketes oludes. Töötoas püüame selgitada välja suurimad katsumused Ida-Virumaa ettevõtete säilenõtkuses ning pakkuda oma kogemusele ja näidetele tuginedes viise vastupidavuse suurendamiseks. Muu hulgas räägime sellest,
Osalema on oodatud ettevõtjad ja ettevõtlust toetavate organisatsioonide esindajad.
Korraldajad: Merle Küttim ja Helery Tasane, Tallinna Tehnikaülikool
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) üheks fookuseks on teadmusmahuka ettevõtluse arendamine ja tugi teadustulemuste kommertsialiseerimisel. Kõigil huvilistel nii ettevõtetest kui ka teadusasutusest on võimalik saada ülevaade erinevatest toetustest ning teenustest, mis seda eesmärki toetavad. Toetuste ja teenuste hulk ja maht on viimastel aastatel kiiresti kasvanud ning võimalusi erinevateks tegevusteks piisavalt.
Töötukassa Ida-Virumaa osakonna tööandjate konsultandid pakuvad nõustamist töötukassa tööandjate teenuste osas:
Eesti Teadusagentuur tutvustab toetusi, mis soodustavad teadmussiiret ja innovatsiooni ettevõtetes ja avalikus sektoris. Need hõlmavad toetusmeetmeid ja koostöövõimalusi, sealhulgas ka Euroopa Liidu konkurentsipõhiseid rahastusvõimalusi rahvusvaheliste teadus- ja innovatsiooniprojektide teostamiseks.
EIT Manufacturing on üks temaatilisi võrgustikke, mille eesmärk on toetada Euroopas uuendusmeelset ja konkurentsivõimelist tootmist.
Tartu Ülikool on EIT Manufacturingi partner ja piirkondlik innovatsioonikeskus. Ülikooli kaudu on Eesti tootmisettevõtetel võimalus saada infot koostöövõrgustiku taotlusvoorude kohta, osaleda kontaktüritustel ja saada ise EIT Manufacturingi liikmeks.
Tartu Ülikooli Narva kolledž asub Narva vanalinnas aadressil Raekoja plats 2, 20307 Narva
Buss peatub Fama keskuse peatuses, kust on Narva kolledžisse umbes 800 m. Narva bussijaamast kolledžini on 1,5 km, mille läbimiseks jalgsi kulub ca 25 min.
Narva rongijaamast kolledžini on ca 1,5 km, mis tähendab umbes 25 min jalutamist.
