Ida-Virumaa ettevõtete juhtide vaade töötajate üldoskuste vajalikkusele

Avo Trumm ja Triin Vihalemm

Tänases töömaailmas muutub töö sisu kiiresti: tehnoloogia areng ning majanduslikud, sotsiaalsed ja keskkonnaalased muutused toovad uusi ameteid ning muudavad oskuste vajadust, mistõttu on vaja arendada üldoskusi nagu õppimisoskus, analüüsivõime, suhtlemine ja koostöö (OECD, 2023; World Economic Forum, 2025).

Üldoskused on ülekantavad – need kehtivad paljude tööde puhul – ja aitavad kiiresti omandada uusi tegevusoskusi ehk konkreetseid töövõtteid (Leemet & Ungro, 2022; Palacios-Navarro & Lacuesta, 2024). Uuringud näitavad, et sotsiaalemotsionaalsed oskused (nt eneseregulatsioon, koostöö, eestvedamine, suhtlemine) on positiivselt seotud kõrgema töötasu ja parema karjääriga ja negatiivselt läbipõlemisega ning nende tähtsus on ajas kasvanud (Colledani jt, 2024; Edin jt, 2022; Heckman & Kautz, 2012). Seetõttu tasub üldoskuste arendamisse panustada koos erioskuste õpetamisega. Käesolev raport selgitab Ida-Virumaa ettevõtjate vaateid ettevõtete töötajate üldoskuste tasemele ning nende arendamise vajadusele.

Mis on üldoskused?

Üldoskused on töömaailmas laialt rakendatavad tegevuste planeerimise ja elluviimise oskused, mis ei sõltu konkreetsest ametist ega tegevusalast ning toimivad eri valdkondade vahel ülekantavalt. Üldoskusi on võimalik liigitada mitmel moel (nt ESCO, OECD, CEDEFOP); Eestis kasutatav üldoskuste klassifikatsioon võttis aluseks ESCO ülekantavad oskused ja kohandas need Eesti kontekstile vastavaks. Tulemuseks on kolm rühma – enesejuhtimine (10 oskust), mõtlemine (7 oskust) ja lävimine (9 oskust) (joonis 1). Selline raamistik aitab
ühtlustada terminikasutust ja toetab otsuseid hariduse ning tööjõu arendamisel. (Leemet & Ungro,2022).

Joonis 1. OSKA üldoskuste ja alaoskuste klassifikatsioon. Eesti tööandjate arvates 10 olulisemat üldoskust on rasvases kirjas (Allikas: Leemet ja Ungro, 2022)
Joonis 1. OSKA üldoskuste ja alaoskuste klassifikatsioon. Eesti tööandjate arvates 10 olulisemat üldoskust on rasvases kirjas (Allikas: Leemet ja Ungro, 2022).

OSKA üldoskuste klassifikatsioon on kooskõlas Eesti kvalifikatsiooniraamistikuga (EKR) ning selle raames kirjeldatud õpiväljunditega, mis tähendab, et üldoskuste rühmad ja alamoskused on sõnastatavad õpiväljunditena ning astmeliselt hinnatavad EKR tasemekirjelduste kaudu (kognitiivsed oskused/teadmised, rakenduslikud/praktilised oskused ning iseseisvuse ja vastutuse ulatus). See võimaldab siduda õppekavad, kutsestandardid ja hindamise ühtsesse raamistikku ning tagab kvalifikatsioonide ülekantavuse ja võrreldavuse (Kutsekoda, 2025; HTM, 2023).

Kuigi üldoskused on universaalsed, rõhutatakse eri tegevusaladel ja ametirühmades mõningaid oskusi eri tugevusega. Nii näiteks on klienditeeninduse valdkonnas rõhk suhtlemisel ja eneseväljendusel, tehnika- ja tootmisvaldkondades analüüsil ja probleemilahendusel, ning juhtivatel ametikohtadel enesejuhtimisel ja algatusel. OSKA rõhutab, et nende rõhuasetuste mõistmine aitab nii tasemeõpet kui ka tööalast täiendusõpet sihitumalt kujundada. Vaatamata valdkondlikele ja ametirühmade-põhistele erisustele toob OSKA üldoskuste raport Eesti tööandjate hinnangute põhjal välja kümme olulisemat üldoskust – alates õppimisja keeleoskusest kuni loova ja uuendusliku tegutsemise ja muutustega kohanemiseni (vt joonis 1). Ida-Virumaa ettevõtjate vaated kattuvad suures osas sarnaste rahvusvaheliste käsitlustega (World Economic Forum, 2025; OECD, 2023).

Põhioskused tööturul

  • Analüütiline mõtlemine — andmepõhine analüüs ja selge otsustamine
  • Kohanemine, paindlikkus ja tegutsemiskiirus — muutustega kohanemine ja kiire ümberlülitumine
  • Eestvedamine ja sotsiaalne mõju — mõjus eestvedamine ja eesmärgistatud kaasamine
  • Loov mõtlemine — uute ideede ja lahenduste loomine
  • Motivatsioon ja eneseteadlikkus — sisemine ajend ja teadlikkus oma tugevustest ja arengukohtadest

Allikas: Maailma majandusfoorum 2025

Küsitluses mõõdetud üldoskused

  • Eesti keel
  • Inglise keel
  • Vene keel
  • Oskus oma tööd planeerida ja iseseisvalt korraldada
  • Kliendisuhtlus
  • Projektijuhtimine
  • Stressiga toimetulek ja stressijuhtimine
  • Meeskonnas töötamine
  • Konfliktide lahendamise ja läbirääkimisoskused
  • Digioskused, nt enamlevinud programmide (Word, Excel) või AI rakenduste kasutamine
  • Teiste inimeste eestvedamine ja juhtimine
  • Töö- ja kasutusjuhenditest arusaamine ja nende järgimine
  • Oskus lähtuda organisatsiooni väärtustest
  • Oskus arvestada vanuselisi, keelelisi või kultuurilisi eripärasid töökollektiivi​

 

Skaala: 1 — praegune tase rahuldab; 2 — selle oskuse arendamine on vajalik; 3 — ei vaja seda oskust

Turu-uuringute AS-i 2025. aastal läbi viidud Ida-Viru ettevõtete tööjõu- ja innovatsiooni küsitluses oli eraldi küsimusteplokk, mis keskendus töötajate üldoskustele. Uuringus osalenud Ida-Virumaa väike- ja keskmiste ettevõtete (VKE) juhtidel* paluti hinnata oma ettevõtte töötajate üldoskuste taset ja nende arendamise vajadust. Kokku küsiti 14 erineva oskuse kohta (vt tekstikast kõrval) ning kuna erinevatel ametipositsioonidel on oskuste nõuded erinevad, paluti tööandjatel hinnata eraldi tööliste/ teenindajate ning spetsialistide/ juhtide üldoskusi. Selles raportis vaatleme vaid 11 üldoskust, sest töötajate eesti, inglise ja vene keele oskust käsitletakse eraldi raportis (vt lühiraport „Ida-Virumaa ettevõtete juhtide vaade töötajate keeleoskuse vajalikkusele“).

Joonisel 2 on toodud VKE juhtide hinnangud töötajate üldoskustele, eraldi tööliste ja teenindajate ning juhtide ja spetsialistide kategooriates. Koheselt on selge, et kõiki uuringus käsitletud oskusi peetakse ettevõtte töö seisukohast oluliseks (eriti juhtide puhul) ning „mittevajalikkus“ ilmneb vaid üksikute spetsiifilisemate oskuste osas (projektijuhtimine, digioskused ja tehisintellekti kasutamine) tööliste ja teenindajate
kategoorias. Piirkonna ettevõtjatega tehtud intervjuudest ilmneb, et üldoskuste ebapiisav tase on sageli olulisem probleem kui spetsiifiliste tegevusoskuste puudumine:

„Kõige suurem probleem on pehmete oskuste puudumine – noored ei oska suhelda, neil pole töömotivatsiooni ega arusaamist tööeetikast. Seda ei õpeta ei kool ega ühiskond.“ (kohalik ettevõtja)

„Tööle võetakse kõvade oskuste pärast, töö kaotatakse pehmete puudumise tõttu.“ (kohalik ettevõtja)

oonis 2. VKE juhtide hinnangud töötajate üldoskustele tööliste/ teenindajate ja juhtide/ spetsialistide kategooriates 2025. aastal (%, N=258).
Joonis 2. VKE juhtide hinnangud töötajate üldoskustele tööliste/ teenindajate ja juhtide/ spetsialistide kategooriates 2025. aastal (%, N=258).

Üldpildis on näha, et juhtide ja spetsialistide praeguste üldoskuste ollakse rohkem rahul tööliste ja teenindajatega võrreldes – kui juhtide ja spetsialistide puhul on üldine rahulolumäär 60% ümber, siis tööliste ja teenindajate puhul pigem 50%-st madalam. Mõlemas kategoorias on tööandjad rohkem rahul nn pehmete oskustega (väärtustest lähtumine, eripärade arvestamine, meeskonnatöö, klientidega suhtlemine)** ning kõige probleemsemateks on digioskused ja projektijuhtimisoskus. 

Üldoskuste arendamise vajadus Ida-Virumaa väikese ja keskmise suurusega ettevõtetes

Tööjõu arendamise ning täiend- ja ümberõppe kavandamise seisukohast on oluline teada, milline on ettevõtete reaalne (koolitus)vajadus. Kui Ida Virumaa suurtes tööstusettevõtetes (nt VKG, Enefit, NPM Silmet) on töötajate oskuste ja pädevuste arendamine süsteemsemalt korraldatud ja koolitusvajadus teadvustatud, siis VKE koolitusvajaduse kohta sarnane informatsioon praktiliselt puudub.

Küsitluse tulemused näitavad (joonis 2), et VKE-de koolitusvajadus on suur ja täiendõppe potentsiaal kõigi üldoskuste osas kõrge. Tööliste ja teenindajate kategoorias on kõige suurem vajadus stressiga toimetuleku ja stressijuhtimise, digioskuste ja töö planeerimise ja korraldamise koolituste järele: Digioskused ja stressijuhtimine on ka juhtide ja spetsialistide „top-3“-s, kuid töö planeerimise asemel vajatakse pigem projektijuhtimisealaseid koolitusi.

Kindlasti tuleb koolituste planeerimisel arvestada, et samade oskuste reaalne sisu ja oodatav tase võib ametirühmades olla erinev. Nii näiteks ei tähenda digioskused (küsitluses kasutati sõnastust „digioskused, nt enamlevinud programmide (Word, Excel) või AI rakenduste kasutamine“) ei tähenda kõigile üht ja sama. Töölised ja teenindajad vajavad igapäevaseks tööks lihtsat ja kindlat kasutamist: info korrektne sisestamine, dokumendi ja tabeli põhitoimingud, juhendite leidmine ning turvaline käitumine digikeskkonnas. Juhid ja spetsialistid vajavad aga teistsugust taset: ühistööd dokumentides ja tabelites, andmete koondamist ja lihtsat analüüsi, aruannete koostamist, töövoogude ja suhtluse korraldamist ning AI-tööriistade kasutamist otsuste toetamiseks. Kui seda vahet ei arvestata, ei pruugi koolitus vastata ootusele ja
vajadusele ning lõpptulemus jääb kesiseks.

Andmed näitavad, et ettevõtjate tajutud koolitusvajadus on mõnevõrra seotud ettevõtete suurusega – suuremates ettevõtetes võib märgata töötajate koolitamisvajaduse paremat teadvustatust ning tõenäoliselt on suuremates ettevõtetes ka töötajate koolitamiseks paremad võimalused. Tabelites 1 ja 2 on soojusmaatriksi põhimõttel visuaalselt kujutatud ettevõtete juhtide hinnangud üldoskuste arendamise vajaduse kohta valdkondade lõikes, eraldi tööliste ja teenindajate (tabel 1) ning juhtide ja spetsialistide lõikes (tabel 2).

Tabel 1

Tabel 1. Valdkondlik soojusmaatriks: tööliste ja teenindajate oskuste arendamise vajadus VKE-de juhtide hinnangul (soojem/tumedam toon tähistab suuremat vajadust; tumepunane ≥ 70%, oranž 60–69%, kollane 50–59%, helesinine 40–49%).
Tabel 1. Valdkondlik soojusmaatriks: tööliste ja teenindajate oskuste arendamise vajadus VKE-de juhtide hinnangul (soojem/tumedam toon tähistab suuremat vajadust; tumepunane ≥ 70%, oranž 60–69%, kollane 50–59%, helesinine 40–49%).

Soojusmaatriksist joonistub tööliste ja teenindajate puhul välja kaks läbivat mustrit. Esiteks, suure kliendikontaktiga valdkondades – nagu majutus toitlustus, tervishoid ja jaekaubandus – koondub vajadus sotsiaalsete oskuste ümber: selge suhtlus, pingelistes olukordades rahulik tegutsemine, konfliktide lahendamine ning meeskonnasisene koostöö. Seal eeldatakse, et ka madalamatel positsioonidel suudavad töötajad nii iseseisvalt oma tööpäeva juhtida kui ka ühiselt kokkulepitud rutiine hoida ja üksteisega arvestada.

Teiseks, objektipõhise ja tööpakettidena struktureeritud töökorraldusega keskkondades – eelkõige ehituses – tõusevad esile planeerimine, projektijuhtimine ja rollide selgus ning soojemad toonid maatriksis viitavad, et töö edeneb siis, kui vajalikud teemad/ küsimused arutatakse regulaarselt läbi ja otsused pannakse kirja.

Automatiseerimise ja rahvusvahelistumise survega valdkondades – eriti töötlevas tööstuses, veonduses-laonduses ning osaliselt haldus- ja abitegevustes – nihkub fookus digipädevusele ja tööjuhendite kindlale järgimisele. Intensiivsema IT-vahendite kasutamisega kaasneb ka suurem inglise ja eesti keele oskuse vajadus (vt lühiraport „Ida-Virumaa ettevõtete juhtide vaade töötajate keeleoskuse vajalikkusele“). Kasvav tehnoloogiamahukus ja piiriülene koostöö muudavad standardiseeritud töövõtete rakendamise ja korrektse andmesisestuse kriitilise tähtsusega oskusteks.

Jaekaubanduses ilmneb laiem oskuste kooslus: digipädevus, keeleoskus ning iseseisev töökorraldus käivad käsikäes, mis peegeldab turustruktuuri koondumist ja protsesside standardiseerimist.

Ülejäänud valdkondades on oskuste arendamise vajaduse muster hägusam; läbivalt on aktuaalne väikeste meeskondade tiimijuhtide eestvedamise, juhtimise ja igapäevase töö korraldamise oskuste parandamine.

Maatriksist on näha, et mõnes valdkonnas (tervishoid ja hoolekanne, majutus ja toitlustus jt) on üldoskuste arendamise
vajadus keskmisest mitmekesisem, mis viitab sellele, et töötajate senine ettevalmistus on olnud kitsas ning nõuab nii suhtlus- ja stressioskuste kui ka projektipõhise töökorralduse laiapõhjalist arendamist.

Tabel 2

Tabel 2. Valdkondlik soojusmaatriks: juhtide ja spetsialistide oskuste arendamise vajadus VKE-de juhtide hinnangul (soojem/tumedam toon tähistab suuremat vajadust; tumepunane ≥ 70%, oranž 60–69%, kollane 50–59%, helesinine 40–49%).
Tabel 2. Valdkondlik soojusmaatriks: juhtide ja spetsialistide oskuste arendamise vajadus VKE-de juhtide hinnangul (soojem/tumedam toon tähistab suuremat vajadust; tumepunane ≥ 70%, oranž 60–69%, kollane 50–59%, helesinine 40–49%).

Juhtide ja spetsialistide koolitusvajadused (tabel 2) joonistuvad soojusmaatriksis välja selge tuumikuga: esiplaanil on projektijuhtimine, digipädevus, eestvedamine ja juhtimine ning stressi ja konfliktide teadlik ohjamine; rahvusvahelise haardega keskkondades lisandub neile eesti ja inglise keele oskus. Võrreldes tööliste-teenindajatega on olulisemad töö struktureerimise ja otsuste nähtaval hoidmise oskused: töövoogude jagamine rollideks ja tööpakettideks, järjepidev protsessi- ja muutuste juhtimine, otsuste dokumenteerimine jm.

Kuigi mõnes valdkonnas (põllumajandus, majutus ja toitlustus, tervishoid ja hoolekanne) on soojusmaatriksis märgata soojemaid ja tumedamaid toone, ei anna need alust oluliste sisuliste valdkondlike erisuste väljatoomiseks, mis viitab sellele, et kõrgematel ametipositsioonidel on üldoskuste vajadus pigem universaalne, mis ei sõltu konkreetse ettevõtte tegevusalast või tootepaketist.

Kokkuvõte

Muutuv töömaailm nõuab Ida-Virumaa ettevõtete töötajalt üha enam üldoskusi, mis aitavad toime tulla tehnoloogia, turustruktuuri ja töökorralduse muutustega. Kohalikud VKEde juhid peavad üldoskuste arendamist oluliseks nii teenindavates rollides kui ka juhtimise ja spetsialistitöö puhul. Ida-Viru ettevõtete tööjõu- ja innovatsiooni küsitluse andmed näitavad, et tööandjate rahulolu töötajate praeguse tasemega erineb ametirühmade lõikes. Juhtide ja spetsialistide üldoskustega ollakse üldjoontes rohkem rahul (umbes 2/3 juhtudest) võrreldes tööliste ja teenindajate puhul, kus üldine rahulolu määr jääb alla 50%. Positiivsemalt hindavad tööandjad „pehmete oskuste taset“ (väärtuspõhisus, meeskonnatöö ja kliendisuhtlus), suurem arenguvajadus kerkib esile eeskätt digipädevuse ja projektitöö-alaste oskuste puhul.

Ettevõtete tegevusvaldkondade lõikes on üldoskuste arendamise vajadus tööliste ja teenindajate ning juhtide ja spetsialistide osas erinev. Juhtide ja spetsialistide seas on üldoskuste arendamise vajadus universaalne ega sõltu eriti konkreetsest tegevusvaldkonnast.

Tööliste/teenindajate seas joonistub aga välja kaks erinevat valdkonna ja oskuste klastrit: 1) klienditööga valdkonnad (nt majutus-toitlustus, tervishoid ja jaekaubandus) vajavad enam selget suhtlust, pingelistes olukordades toimetulekut, konfliktide lahendamist ja meeskonnasisese koostöö harjutamist ning 2) projektipõhise või standardiseeritud tööga valdkonnad (nt ehitus; samuti tootmine ja veondus-laondus) vajavad enam töö planeerimist, projektijuhtimise põhimõtteid, rollide selgust ning juhendite järjepidevat järgimist koos digivahendite kindla kasutusega. Nii tööliste ja teenindajate kui ka juhtide ja spetsialistide üldoskuste vajadus haakub tugevalt ka eesti ja inglise keele oskuse vajadusega.

Analüüs näitab, et Ida-Virumaa VKE-des peaks üldoskuste arendamine toimuma kolmes integreeritud suunas: 1) digipädevus, 2) sotsiaalsed koostööoskused (selge suhtlus, meeskonnatöö, stressi ja konfliktide ohjamine) ning 3) projektitöö (planeerimine, rollide selgus, otsuste nähtavus). Need suunad on paljuski tegevusvaldkondadeülesed ning on kõige tõhusamad siis, kui õpe seotakse igapäevase tööga.

Ida-Virumaa VKE-de juhtide vaated on heas kooskõlas nii OSKA üldoskuste raportis välja toodud Eesti tööandjate hinnangutega üldoskuste olulisusele kui ka Maailma Majandusfoorumi poolt globaalse tööandjaküsitluse põhjal sõnastatud tuumoskustega (nt analüütiline mõtlemine, loovus, kohanemine, eestvedamine, motivatsioon ja eneseteadlikkus).

Koolituste planeerimisel tuleb arvestada konkreetseid sihtrühmi ja nende vajadusi. Tööliste ja teenindajate puhul on fookus kindlal töövõtete ja juhendite järgimisel, turvalisel digikäitumisel ja rutiinide hoidmisel. Juhtide ja spetsialistide puhul on vaja enam töövoogude korraldamist, andmete koondamist ja lihtsat analüüsi, koostööplatvormide teadlikku kasutamist ning tehisintellekti tööriistu otsuste toetuseks. Valdkondades avaldub see eristus töö iseloomu järgi: klienditöös on keskne suhtlus, stressijuhtimine ja konfliktide lahendamine; projektipõhises või standardiseeritud töös on keskne projektijuhtimise põhimõtete ja rollijaotuse kinnistamine ning juhendite kindel järgimine koos digivahendite kasutusega. Juhtide/spetsialistide seas on vajadused sektorite lõikes üldiselt sarnased; tööliste/teenindajate seas on erinevused selgemad.

Eeltoodud põhimõtetest lähtuvalt pakume välja võimalikud koolituste näidispaketid (vt allpool), mis on koostatud uuringuandmete põhjal ning tehisintellekti abivahendeid kasutades. Loodame, et need näited innustavad ja inspireerivad koolitusmaailmas tegutsejaid leidma tõhusaid praktilisi lahendusi Ida-Virumaa töötajate üldoskuste arendamiseks

Ida-Virumaa ettevõtete vajadustest lähtuvad üldoskuste arendamise näidispaketid (võimalik kombineerida keeleõppega):

• Tehisintellekti (AI) tööriistad otsustajatele ja ekspertidele — AI-tööriistade kasutamine igapäevatöös, koostööplatvormide haldus, andmepõhise juhtimise põhivõtted, digihügieen ja turvalisus.

• Digipädevus igapäevatöös — standardtöö ja juhendite digitaliseerimine (vormid/mallid), Exceli ja Wordi põhifunktsioonid, AI-assistendi rutiinne kasutamine, andmekvaliteedi ja -turbepõhimõtted.

• Suhtlemine, koostöö ja konfliktide lahendamine klienditöös — stressijuhtimise põhimõtted ja tehnikad, selge suhtlus ja turvaline koostöö, keeruliste olukordade lahendamine.

• Projektitöö ja töövoogude planeerimine — praktilised töövõtted, mis aitavad planeerida tööd, jagada rollid ja vastutuse, jälgida edenemist ning teha otsused nähtavaks (nt tööde nimekirjad, selged tähtaegade kokkulepped).

• Eestvedamine ja juhendamine tiimijuhtidele— koolitus annab tiimijuhtidele tööriistad väikeste meeskondade juhendamiseks: väärtused töös, õiglane tööjaotus, mitmekesisuse alused ja psühholoogiline turvalisus.

Näidispaketid on koostatud küsitluse andmetest lähtuvalt ning M365 Copiloti (GPT-5 reasoning model) abil

Kasutatud allikad: