Kuidas mõõta tehnoloogilisi nišše Ida-Virumaal?

Uute tehnoloogianiššide mõõtmisel on käesolevas projektis analüüsiühikuks võetud innovatsioonialgatus ehk uue tehnoloogianiši empiiriliselt hinnatav ühik, mis esineb kas tehnoloogiale orienteeritud iduettevõtte või teadusprojektina. Mõlema kaasamine võimaldab tabada teadusliku teadmise loomise ja ettevõtlustegevuse vahelisi vastasmõjusid.

Kasutatud andmestik

Analüüsis kasutatud andmestik hõlmab järgmist:

  • Tehnoloogiale orienteeritud iduettevõtteid, mida on piirkonnas registreeritud kokku 23, neist kaks on tegevuse lõpetanud. Iduettevõtetest 47% on seemnefaasis (seed‑stage), 18% varajases kasvufaasis ja 29% hilisemas arengufaasis lähtuvalt tüüpilisest iduettevõtluse arengustaadiumite mõistmisest.

Kaks sõltumatut eksperti tuvastasid kõigi nende iduettevõtete seast tehnoloogiale orienteeritud ettevõtted (välistades puhtalt teenusepõhised ettevõtted). Sellesse alamhulka kuulus viis seemnefaasi iduettevõtet energia, jäätmekäitluse, olmekeemia, turvalisuse ja farmaatsiateenuste valdkonnas. Otsene seos Õiglase Ülemineku Fondi (ÕÜF) rahastusega tuvastati siiski ainult ühel juhul, mis hõlmas toetust regionaalse tehase rajamiseks.

  • Teadusprojekte (kokku 22), mida viivad läbi ülikoolid (TÜ ja TalTech) ja mida rahastas ÕÜF 10% omafinantseeringu nõudega. Enamik projekte keskendub meetodite ja mudelite arendamisele, kusjuures vaid 27% neist on seadnud eesmärgiks jõuda aastatel 2024–2029 kõrgematele tehnoloogilise valmiduse tasemetele (kuni TRL 4).
 

Iga innovatsioonialgatuse kohta koguti järgmine teave (vt tabel 1):

  • Tehnoloogia omadused: tehnoloogiline valdkond ning tehnoloogia ja rakenduse märksõnad, mida kasutati (a) tehnoloogia elutsükli dünaamika (TLC) ja (b) ühiskondliku huvi määramiseks rakendusvaldkonna vastu.
  • Tehnoloogilise valmiduse tasemed (TRL): alg- ja sihttasemete TRL‑id (enesehinnangulised; niši arengujärgu hindamiseks).
  • Meeskond: suurus ja koosseis, sealhulgas doktorikraadiga liikmete osakaal.
  • Rahastus: aastane kogurahastus.
  • Projekti kestus või idufirma tegutsemisaeg (kuudes).
 

Tehnoloogiate ja rakendussektorite mõistmiseks ning kriitiliste arengutegurite – nimelt peamiste arenguaspektide, tõukemehhanismide ja tõkete – tuvastamiseks kasutati viie iduettevõtte asutaja ja viie teadusprojekti juhi intervjuusid koos avatud allikmaterjalidega. Teiste puhul kasutati avatud allikmaterjale (veebilehed, YouTube’i videod, esitluste slaidid jms).

Metoodika

Kvantitatiivsed TLC‑põhised mõõtmismeetodid tuginevad sageli kõverate sobitamise tehnikatele, et paigutada tehnoloogia elutsükli trajektoorile ja järeldada selle küpsustase. Kui traditsioonilised meetodid kasutavad sageli üksikuid indikaatoreid (Cauthen et al. 2022), tavaliselt publikatsioonide või patentide arvu, siis arenenumad lähenemised rakendavad mitmeindikaatorilisi mudeleid, et suurendada täpsust ja hõlmata mitmekesiseid küpsussignaale (Hüllen et al. 2023).

Käesolevas uuringus algas TLC hindamine tehnoloogiate ja rakendusvaldkondade märksõnade tuvastamisega, kasutades tehisintellekti tekstimaterjalide (projektitaotlused ja iduettevõtete veebilehed) põhjal ning kahte sõltumatut eksperti projektitaotlustes esitatud märksõnade ja projekti sisu alusel (vt tabel 1).

Seejärel koguti publitseerimisandmed SCOPUS‑e andmebaasist, mida siluti LOESS‑meetodiga (inglise keeles locally estimated scatterplot smoothing ehk lokaalselt kaalutud hajuvusdiagrammi silumine). See osutus võrreldes logistilise sobituse ja libiseva keskmisega võrreldes sobivaimaks. Esimese ja teise tuletise abil sünteesiti need omadused üheks tõlgendatavaks indeksiks.

Rakendati järgnevat teisendust:

\( IB = \arctan \left( \frac{f'}{\sqrt{|f''| + \varepsilon}} \right) \)

Teisendus normaliseerib kalde ja kumeruse suhte piiritletud mõõdikuks, tundlikuks nii muutuse suuna kui ka järskuse suhtes. Selle tulemusena saadud kellakõver (Bell Curve Index IB, joonisel 1 sinise taustaga) võimaldab illustratiivsel eesmärgil võrrelda kõvera segmente ja nišitasandi mustreid nende suhtelise paiknemise järgi kellakujulisel trajektooril.

S‑kõver ja kellakõver kirjeldavad sama arenguprotsessi erinevatest vaatenurkadest ning on omavahel otseselt seotud. S‑kõver kajastab tehnoloogia või innovatsiooni kumulatiivset arengut ajas (nt kasutuselevõttu, teadmiste akumuleerumist või küpsuse taset), samas kui kellakõver kujutab selle arengu kiirust ehk muutuse määra. Matemaatiliselt vastab kellakõver S‑kõvera tuletisele: kellakõvera tipp langeb kokku S‑kõvera murdepunktiga, kus kasv on kõige kiirem. Seetõttu võimaldab S‑kõver hinnata, kui kaugel on tehnoloogia oma arengulaest, ning kellakõver aitab tuvastada faase, kus areng kiireneb või aeglustub. Mõlema kooskasutamine on tehnoloogia elutsükli ja innovatsiooniniššide analüüsis oluline, kuna need pakuvad täiendavaid ja üksteist täiendavaid tõlgendusraamistikke.

Joonis 1_kuidas nišše mõõta

Joonisel 1 maatriksis näidatud ühiskondlikku huvi tuvastatud niššide vastu hinnati Google Trendsi teemaandmete abil, järgides Pisano jt. (2015) lähenemist. Otsinguterminite asemel kasutati seekord teemasid, kuna need koondavad eri keeltes seotud päringuid, hõlmavad semantiliselt sarnaseid otsinguid ja vähendavad õigekirjaga seotud müra. Google Trends pakub normaliseeritud ülemaailmseid otsinguhuvinäitajaid (0–100) perioodil 2004–2024 ning teemade vahelise tähelepanu võrdlemiseks kasutati keskmisi väärtusi.

Kõigi teemade integreerimiseks ühte andmestikku rakendati ankrupõhist ümbermõõdistamise meetodit (West 2020), kasutades põhiviitena „vesiniku salvestamist“. Normaliseerimisprotsessi toetasid mitmed tehisintellekti tööriistad, millest Gemini Pro andis kõige järjepidevamad tulemused. Arvestades otsinguintensiivsuse suurt varieeruvust niššide lõikes, kasutati skaalat tihendamiseks ja tõlgendatavuse parandamiseks logaritmilist teisendust.

Tabel 1. Ida-Virumaa tehnoloogiliste niššide andmed

Niši kood TRL TRL projekti lõpus Kestvus kuudes Rahastus, eur Lõpuaasta Algusaasta Tiimi suurus Doktorikraadiga tiimiliikmeid Tehnoloogia võtmesõnad Nõudluse või rakendusvaldkonna võtmesõnad
1 TRL 2–3 TRL 4–5 58 1 207 096 2028 2024 11 5 Low-temperature electrolysis, non-precious metal catalysis Hydrogen storage
2 TRL 2–3 TRL 4 58 1 207 096 2028 2024 8 5 Ceramic hydrogen electrodes, ceramic membrane reactor, high-temperature co-electrolysis of CO₂, high-temperature co-electrolysis of H₂O Hydrogen production, syngas production, ammonia production
3 TRL 3–4 TRL 5–6 72 1 620 000 2029 2023 8 4 Building-integrated renewable solutions; microgrids and flexibility technologies; digital twins; real-time grid simulators Energy storage, energy efficiency
4 TRL 3–4 TRL 5–6 72 1 620 000 2023 2023 12 4 Open energy-data communication protocols; AI application for energy system; digital twins; real-time grid simulators; nanogrids Community energy; low-carbon economy; renewable energy cooperatives
5 TRL 2–3 TRL 4–5 72 1 620 000 2029 2023 4 3 Anti-corrosion coatings, nanocomposite film Hydrogen economy, solar energy, solar power
6 TRL 2–3 TRL 4–5 60 1 350 000 2028 2024 3 3 Automated ML, explainable AI, federated learning, scalable automated ML, web-based automated ML Automatisation, industrial automation
7 TRL 2–3 TRL 4–5 60 1 350 000 2028 2024 13 2 Industrial robotics, human-robot interaction, Industry 5.0, physical AI Industrial automation
8 TRL 3–4 TRL 5–6 56 1 165 472 2028 2023 10 3 Augmented reality, digital twin, human-robot interaction, industrial robotics, Industry 4.0, Industry 5.0, virtual reality Digital manufacturing
9 TRL 2–3 TRL 4–5 66 1 485 000 2029 2023 18 5 Human–robot interaction; VR/AR simulations Digital manufacturing, automatisation
10 TRL 3–4 TRL 5–6 70 1 575 000 2029 2023 14 7 Rapid prototyping, 3D printing, 3D scanning, digital twin, Industry 4.0, Industry 5.0 Sustainable manufacturing, lean manufacturing, circular economy, digital manufacturing
11 TRL 2–3 TRL 4–5 72 1 620 000 2029 2023 20 8 5G mobile communication, 6G mobile communication, distributed systems, edge computing, embedded AI, industrial IoT Sustainable manufacturing, digital manufacturing, lean manufacturing
12 TRL 3 TRL 5–6 60 1 350 000 2028 2024 20 8 Purification of REEs, separation of REE Rare-earth element, circular economy
13 TRL 2–3 TRL 4–5 25 562 500 2029 2024 5 4 Purification of REEs, separation of REE Rare-earth element, circular economy
14 TRL 2–3 TRL 4–5 64 1 331 968 2029 2024 6 4 Alternative binders, oil shale ash Cement alternatives; circular economy
15 TRL 2–3 TRL 4–5 64 1 026 112 2029 2024 4 3 Alternative binders, oil shale ash Cement alternatives; circular economy
16 TRL 2–3 TRL 4–5 68 1 530 000 2029 2023 10 3 CO₂ valorisation; porous polymer catalysts, CO₂ conversion Circular economy
17 TRL 2–3 TRL 4–5 66 1 485 000 2029 2023 7 5 REE recovery, REE purification, REE separation Rare-earth element, circular economy
18 TRL 3–4 TRL 5–6 72 1 620 000 2029 2023 8 5 Pyrolysis, production of syngas Chemical recycling, waste valorization, circular economy
19 TRL 1–2 TRL 2–3 38 561 108 2027 2024 5 2 Agent-based modeling, decision models, fuzzy inference Benchmarking, technology readiness level, business readiness
20 TRL 1 TRL 2 38 561 108 2027 2024 6 3 Digital platform; scenario modelling; telemedicine and e-health Health indicator, health impact, health needs assessment
21 TRL 1 TRL 2 69 1 436 028 2029 2023 5 3 Labour-market forecasting; scenario modelling Labour market, workforce transition
22 TRL 1 TRL 2 60 885 960 2028 2024 12 10 Multi-level analysis; innovation system assessments; scenario modeling Innovation policy, public policy, business model
23 TRL 7–8 72 167 666 NA 2021 4 0 Human–robot interaction; VR/AR simulations Age verification system
24 TRL 5–6 TRL 9 60 2 000 000 NA 2020 4 1 Powder-based waterless formulations; powder line industrial manufacturing Cosmetics, household chemicals
25 TRL 6–7 288 6 400 000 NA 1998 4 3 GDNF; BBB penetrant; systemic drugs Neurodegenerative disease
26 TRL 3–4 60 NA NA 2020 5 3 CO₂ conversion; CO₂ capture; redox flow battery Carbon-neutral fuel
27 TRL 4–5 192 5 700 000 NA 2015 9 2 Waste-heat recovery, thermal storage, AI application for energy system, industrial IoT Low-carbon economy

Kasutatud allikad