Mis on tehnoloogilised nišid ja miks neid Ida-Virumaal uurida?

Mis on tehnoloogilised nišid?

Tehnoloogilise niši mõiste võtsid esmakordselt kasutusele Podolny ja Stuart (1995) ja see tähendab konkreetset innovatsioonivaldkonda, mis hõlmab põhiinnovatsiooni, seda toetavaid innovatsioone, mis aitavad põhiinnovatsioonil kasvada ja laiendavad selle ulatust, ning nende innovatsioonide vahelisi seoseid.

Schot ja Geels (2007) täpsustasid seda mõistet ja mõistavad nišše kui proto-turge, mille loovad tegutsejate koalitsioonid uute tehnoloogiate katsetamiseks ja arendamiseks, et kujundada suuremaid turunišše. Bakker jt. (2012) seevastu kirjeldavad nišše kui paljulubavaid tehnoloogilisi variatsioone, mis ootavad turupoolset valikut. 

Seega – iga uus tehnoloogiline nišš on sisuliselt konkurentsi eest kaitstud mõtteline ruum, kus neid leiutisi saab hoida ja arendada seni, kuni need ei konkureeri tavapärastel turgudel. Tehnoloogilisi variatsioone arendatakse edasi, kuni nad jõuavad tasemeni, kus nad suudavad konkureerida olemasoleva režiimi tehnoloogiaga. Seejuures võib nišši loomise aluseks olev põhiinnovatsioon (ehk muutus tuumiktehnoloogias) olla nii radikaalne, olles aluseks uuele tehnoloogialainele, kui ka järkjärguline, arendades edasi ja parandades olemasolevat tehnoloogiat (vt joonis 1).

Joonis 1. Tehnoloogia roll alates inkrementaalsest innovatsioonist kuni loova hävingu toetava rollini, digitehnoloogia näitel (Zaman, 2000)

Tehnoloogilise arengu teekonnad

Tehnoloogiline areng järgib tehnoloogiliste innovatsioonide evolutsioonilisi trajektoore ning seda kirjeldatakse sageli tehnoloogia elutsükli (TLC) mudelite abil, mis eristavad esiletõusu või uue tehnoloogia tekkimise, kasvu, küpsuse ja taandarengu (languse)  faase S‑kõvera kujul. Kuigi see üldine muster on laialt kasutusel, ei määra TLC kindlaid ajakavasid ega ühesuguseid arengukujusid: tehnoloogiad erinevad oma arengutempo, murdepunktide ja dünaamika poolest ning arengut kujundavad nii katkematused, murde- või käänuperioodid kui ka järkjärgulised muutused (Andreson & Tushman 2018). Tehnoloogilised nišid võivad ühendada uusi tipptasemel tehnoloogiaid olemasolevatega, luues seeläbi radikaalseid arenguhüppeid (vt joonis 1).

Tehnoloogilised nišid kujunevad sageli erinevate tehnoloogiate kombinatsioonidena ning toimivad katsekeskkondadena uutele lahendustele ja ärimudelitele. Kui TLC aitab mõtestada tehnoloogiate globaalset arengut, siis nišid tekivad valdavalt kohalikes projektides, mida kannavad kohalikud võrgustikud ja regionaalne mitmekesisus.

Regionaalsete innovatsioonisüsteemide raames kujunevad nišid teadus‑ ja ettevõtlike tegutsejate koosmõjus ning sõltuvad institutsionaalsest kontekstist, mis mõjutab nii ettevõtluse ulatust kui ka selle vorme (Audretsch, Lehmann & Schenkenhofer, 2021). Innovatsiooni veavad eelkõige tehnoloogilised ja teaduslikud arengud, samas kui konkreetsetes niššides tegutsejate vabadus ja vastasseis avalduvad mitmesuguse dünaamikana nii niššide sees kui ka nende suhetes olemasolevate režiimidega (Madsen, Miörner & Hansen 2022). Mitmesüsteemsete innovatsioonide keerukus sõltub eri niššide vastastikusest dünaamikast ja mitme tegutseja konfiguratsioonist (Bakhuis jt. 2024).

Kuigi tehnoloogia elutsükkel kirjeldab tehnoloogia globaalset arengut nelja põhietapi kaudu, võivad kohalikud innovatsioonialgatused paikneda samaaegselt eri arengufaasides. 

Nišiarengut kirjeldatakse tavaliselt nelja etapina:

(1) teadusuuringud ja eksperimenteerimine,

(2) prototüüpimine ja stabiliseerimine,

(3) turule sisenemine ja levik,

(4) skaleerimine ja institutsionaliseerumine.

Need kajastavad liikumist varajasest teadmiste loomisest kommertsialiseerimise ja laiapõhjalise levikuni. 

Kuidas analüüsida tehnoloogilisi nišše globaalses ja kohalikus kontekstis?

Meie loodud raamistik võimaldab analüüsida tehnoloogilisi nišše ühtaegu nii globaalsete tehnoloogiliste arengute kui ka kohalike innovatsioonitegevuste kontekstis joonisel 2.

  • Tekkimise faasis (joonisel märgitud ①)– teadmiste piiril asuvad teadusnišid, on tegevus valdavalt uuriv-avastav ning ühiskondlik tähelepanu piiratud kitsaste loovate ja tehniliste kogukondadega. Innovatsioon areneb aeglaselt, ebakindlus on suur ning rõhk on loovusel, kohandamisel ja ressurssidest lähtuvatel lahendustel.
  • Kasvufaasis (joonisel märgitud ②) – tekkivad innovatsiooninišid, kiireneb innovatsioon, tugevnevad tagasisideahelad tehnoloogia, turu ja organisatsioonide vahel ning edukad lahendused hakkavad domineerima. Ühiskondlik tähelepanu liigub peavoolu, prototüüpidest saavad skaleeritavad ärimudelid ning meedia võimendab arengut hüppetsükli kujul.
  • Küpsusfaasis (joonisel märgitud ③) – turule orienteeritud nišid ja hiljem ka küpsed nišid (joonisel märgitud ④) – ammendub tehnoloogia konkurentsipotentsiaal ning tehnoloogiad muutuvad infrastruktuurseteks, sulandudes igapäevaellu. Ühiskondlik tähelepanu taandub spetsialistide tasandile ning edasiarendused toimuvad valdavalt „kulisside taga“, näiteks professionaalsete tööriistade ja täpselt sihitud rakendustena.
Joonis 2. Kontseptuaalne raamistik tehnoloogiliste niššide analüüsimiseks
Joonis 2 võtab kokku arengudünaamika: tagasisidel põhineva evolutsiooni, mitmekesisuse loomise ning valiku- ja säilitamisprotsessid. Noolega on märgitud tüüpilise niši evolutsiooniline kulg.

Miks uurida tehnoloogilisi nišše Ida-Virumaa kontekstis?

Ida-Virumaa kontekstis on uute tehnoloogiliste niššide tekkimise ja arengu uurimine oluline, kuna õiglase ülemineku protsessi raames on kohaliku majanduse mitmekesistamise keskne eesmärk kujundada põlevkivisektorist sõltuv piirkond ümber uutel tehnoloogiatel ja teadus‑ ning arendustegevusel põhinevaks majandusruumiks (ehk siis kohalike uute tehnoloogiliste niššide loomine).

Selleks suunatakse investeeringuid teadmusmahukatesse tööstusharudesse, innovatsiooni, ettevõtluse ja teadusasutuste koostöösse ning kõrgema lisandväärtusega väärtusahelate arendamisse, et luua uusi, tulevikukindlaid töökohti ja vähendada piirkonna haavatavust ühe sektori domineerimisest.

Tehnoloogiline uuenduslikkus ja teadus- ning arendustegevuse võimekuse kasvatamine on seatud majandusstruktuuri ümberkujundamise võtmeteguriteks, mis võimaldavad Ida‑Virumaal samaaegselt toetada kliimaneutraalsuse eesmärke, piirkondlikku konkurentsivõimet ja sotsiaalset stabiilsust (Euroopa Parlament 2021; Rahandusministeerium 2021).

Kasutatud allikad