Lühiraport, juuni 2026
Autor: Avo Trumm
Lühiraport annab ülevaate uuringu „Ida-Viru täna ja homme. Elanike arvamused ja ootused” eesmärkidest, põhiteemadest, valimist, andmekogumisest ja andmekvaliteedist. Ülevaate koostamisel on kasutatud küsitluse läbiviija LevelLab OÜ koostatud andmekvaliteedi raportit (LevelLab, 2026).
Ida-Virumaal on viimasel paaril aastal saanud tugeva tõuke muutused, mis puudutavad nii piirkonna ettevõtlust ja haridust kui ka sotsiaalset heaolu ja füüsilist elukeskkonda. Et hinnata muutuste mõju elanikkonnale, toetada arengut ja vähendada võimalikke ebameeldivusi, viidi õiglase ülemineku teadusmeetme raames läbi esinduslik elanikkonnaküsitlus, mis aitab panna kokku mosaiikpildi kogu Ida-Virumaa elanikkonna, iga maakoha ja linna ning ühiskonnarühmade tegelikust olukorrast, arvamustest ja plaanidest. See on vajalik toimuvate muutuste sügavamaks mõistmiseks ning selleks, et pakkuda erinevatele ühiskonnarühmadele ning riiklikele ja kohalikele poliitikakujundajatele ja -rakendajatele teaduspõhist teavet ja põhjendatud ettepanekuid Ida-Virumaa arengu toetamiseks.
Küsimustiku põhiteemad
Küsimustiku koostasid Õiglase Ülemineku Fondi teadusmeetme „Siirdeprotsesside seire ja analüüsi” töörühma liikmed Tartu Ülikoolist. Küsimustiku ülesehitus lähtub arusaamast, et piirkondlikud siirdeprotsessid ei avaldu üksnes majanduses ja tööturul, vaid mõjutavad ka inimeste igapäevaelu, heaolu, sotsiaalseid suhteid, paigaseotust ja tulevikuväljavaateid. Kohapõhise siirde ja regionaalarengu lähenemise kontekstis tähendab see, et õiglane üleminek eeldab lisaks töökohtade ja ettevõtluse ümberkujundamisele ka sotsiaalse sidususe, kohaliku kuuluvustunde, igapäevase toimetuleku ning elukvaliteedi arvestamist (MacKinnon et al., 2022; Weller et al., 2024; Friesinger et al., 2022).
Ankeet sisaldab küsimusi, mis aitavad mõista Ida-Virumaa elanike individuaalset toimetulekut ja heaolu, inimestevahelisi suhteid ning seotust vabaühenduste ja kogukondadega. Ulatuslik küsimusteplokk käsitleb töö, õppimise ja ettevõtlikkusega seotud hoiakuid ja kogemusi; eraldi küsimused on ruumilise liikuvuse ja paigaseotuse, tervise ja tervisekäitumise kohta. Isikliku elu erinevate aspektide uurimise kõrval on küsimused, kus vastajatel paluti hinnata Ida‑Virumaa seniseid arenguid ja tulevikuväljavaateid laiemalt. Ülevaate küsitluse põhiteemadest annab tabel 1.
Küsimustiku koostamisel on silmas peetud, et vähemalt osa kogutavatest andmetest oleksid võrreldavad teiste küsitlusuuringute (näiteks Euroopa Sotsiaaluuring, Eesti tööjõu-uuring, lõimumismonitooring) andmetega.
Valim ja andmekogumine
Küsitluse sihtrühm olid Ida‑Virumaa 18–64‑aastased elanikud. Uuringukutsed saadeti kokku 8500 inimesele ning eesmärk oli koguda vähemalt 1000 vastajat. Küsitluse viis läbi uuringuettevõte LevelLab ning andmekogumine toimus veebis läbiviija küsitluskeskkonnas. Vastajate kaasamiseks kasutati juhuvalimil põhinevat kutsete saatmist. Andmekogumine toimus ajavahemikus 9. detsember 2025 kuni 13. aprill 2026. Küsimustiku avas 1364 inimest ning pärast andmete puhastamist jäi analüüsimiseks alles 1214 vastust.
Valim vastab soo ja vanuse lõikes üldjoontes hästi Ida‑Virumaa 18–64‑aastase elanikkonna struktuurile. Mõnevõrra rohkem vastas naisi ja vanemaid vanuserühmi, samas kui noorim vanuserühm oli tagasihoidlikumalt esindatud (tabel 2). Suurem erinevus ilmneb emakeele lõikes: vastajate seas oli eesti emakeelega inimesi rohkem, kui neid on üldkogumis, ning vene emakeelega inimesi vähem.
Piirkondlikult kujundati valim nii, et see võimaldaks analüüsida maakonda mitte ainult tervikuna, vaid ka omavalitsusüksuste lõikes. Selleks suurendati teadlikult väiksema rahvaarvuga piirkondade elanike osakaalu ning vähendati suuremate linnade, eeskätt Narva ja Kohtla‑Järve, osakaalu. Maakonna tervikpildi esitamisel rakendatakse analüüsis statistilisi kaale, mis korrigeerivad piirkondade proportsioone vastavusse nende tegeliku osakaaluga rahvastikus. Samal viisil korrigeeritakse ka valimi keelelist jaotust, et vähendada erinevust tegeliku emakeelelise koosseisu ja valimi struktuuri vahel.
Kokkuvõttes võib öelda, et valim on üldproportsioonides Ida‑Virumaa tööealise elanikkonna struktuuriga üsna hästi kooskõlas. Statistiliste kaalude rakendamine parandab valimi vastavust üldkogumi struktuurile ning võimaldab tulemusi kindlamalt üldistada. Samas tuleb silmas pidada, et küsitluses osalemine oli vabatahtlik ning seetõttu kajastuvad andmestikus eelkõige nende inimeste hinnangud, kes olid valmis oma arvamusi jagama.
Küsitlusega saadud andmete kvaliteeti võib tervikuna pidada heaks. Küsimustiku täitis lõpuni ligi kolmveerand vastajatest ning üle poole vastanutest läbis küsimustiku vähemalt 90% ulatuses. Enamiku küsimuste puhul püsis vastamismäär kogu ankeedi vältel stabiilne, mis toetab tulemuste usaldusväärsust. Ka vastamisajast lähtuv pilt toetab andmete kasutatavust: enamik vastajaid täitis küsimustiku 20–60 minuti jooksul, mis on selle pikkust ja teemade hulka arvestades realistlik. Kokkuvõttes sobib andmestik hästi nii Ida‑Virumaa üldise olukorra kirjeldamiseks kui ka peamiste elanikerühmade võrdlevaks analüüsiks.
Tulemuste kasutamine ja edasine avaldamine
Küsitluse tulemusi on kavas tutvustada lühiraportite sarjana, mis avaldatakse Õiglase Ülemineku teaduskonsortsiumi veebilehel „Teadus Ida-Virumaal“. Lühiraporti vorm võimaldab esitada sama uuringu tulemusi eri sihtrühmade huvidest ja vajadustest lähtudes. Eraldi ülevaateid saab koostada näiteks tööelu ja oskuste, tervise ja elukeskkonna, kogukondliku osaluse, piirkonnast lahkumise või Ida-Virumaa tulevikustsenaariumide kohta.
Lühiraportite sarja eesmärk on teha uuringu tulemused kättesaadavaks võimalikult laiale lugejaskonnale ning seda saavad kasutada nii kohalikud otsustajad, arendajad, haridus- ja tööelu osalised, kogukondlikud tegijad kui ka kõik teised Ida-Virumaa käekäigust huvitatud lugejad.
Kasutatud kirjandus
- Friesinger, J. G., Haugland, S. H., & Vederhus, J.-K. (2022). The significance of the social and material environment to place attachment and quality of life: Findings from a large population-based health survey. Health and Quality of Life Outcomes, 20, Article 135. https://doi.org/10.1186/s12955-022-02045-2
- LevelLab. (2026). Andmekvaliteedi raport [käsikiri].
- MacKinnon, D., Kempton, L., O’Brien, P., Ormerod, E., Pike, A., & Tomaney, J. (2022). Reframing urban and regional ‘development’ for ‘left behind’ places. Cambridge Journal of Regions, Economy and Society, 15(1), 39–56. https://doi.org/10.1093/cjres/
- Weller, S., Beer, A., & Porter, J. (2024). Place-based just transition: Domains, components and costs. Contemporary Social Science, 19(1–3), 355–374. https://doi.org/10.1080/21582041.2024.2333272