Ida-Virumaa väike- ja keskmiste ettevõtete juhtide hinnangul püsib paljudes piirkonna ettevõtetes tööjõuvajadus lähiaastatel stabiilne, kuid märkimisväärne osa plaanib ka mõõdukat lisavärbamist. Uute töötajate töölevõtmist ja arengut piirab ettevõtete juhtide hinnangul sobivate oskustega inimeste nappus. Eriti teravalt tajutakse just üldoskuste puudujääke, selgus Tallinna Tehnikaülikooli ning Tartu Ülikooli tehtud Ida-Viru ettevõtete tööjõu- ja innovatsiooniküsitlusest.
Mullu Ida-Viru ettevõtete tööjõu- ja innovatsiooniküsitluses osalenud väikese ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) juhtidel paluti hinnata lähema viie aasta tööjõuvajadust. Ligi pool vastanutest märkis, et nende töötajate arv jääb järgmisel viiel aastal samaks; umbes kolmandik ootab kasvu ja kuuendik kahanemist.
Uuringu teinud teadlaste sõnul tuleb siinkohal silmas pidada, et piirkonna VKE-de tulevikuplaanid on lühiajalised ja riskipõhised. „See tähendab, et ettevõtjad hindavad tööjõuvajadust turu ja poliitika eeldatavate muutuste taustal. Küsitluse käigus kogutud vastused peegeldavad ennekõike ettevõtete juhtide hinnanguid, mistõttu pole tegu objektiivse prognoosi, vaid pigem meeleolumaastiku kirjeldusega,“ selgitas Tartu Ülikooli infojuhtimise ja -analüüsi teadur Avo Trumm.
Valdkonniti paistavad kõige suurema töökohtade lisandumise potentsiaaliga silma ehitus, töötlev tööstus ning kutse-, teadus- ja tehnikategevus, samal ajal on kaubanduse ning majutus- ja toitlustusvaldkonna tööandjate ootused tagasihoidlikumad.
Tööjõuturg on pigem kohalik ja väljaõpe tehakse ettevõttes
Ida-Viru ettevõtete värbamisstrateegiad on valdavalt kohalikud ja traditsioonilised. See tähendab, et töötajaid otsitakse enamasti Ida-Virumaa elanike seast, kes on valmis töötama täistööaja ja ametliku töölepinguga. See on levinud iseäranis nendes ettevõtetes, kes hindavad oma tulevikuperspektiivi stabiilseks või ennustavad mõningast kahanemist. Tööjõu kasvu prognoosivate ettevõtete seas on valmidus värvata töötajaid nii mujalt Eestist, Euroopa Liidust kui ka kolmandatest riikidest.
Töötajate koolitamisel eelistatakse väljaõpet kohapealse kolleegist mentori käe all või uutes projektides osalemisel. Samuti on ettevõtjad valmis investeerima lühikoolitustesse, kui tundub, et neist tõuseb kasu. Pikemate koolitusprogrammide suhtes ollakse ettevaatlikud – kolmandik tööandjaid eeldab, et juba tööl olev töötaja leiab ise aega ja vahendeid oma oskuste täiendamiseks, ning alles seejärel arutatakse ametikõrgenduse ja palgatõusu üle.
Analüüsi tulemustest lähtuvalt soovitavad teadlased, et Ida-Virumaa VKE-des peaks üldoskuste arendamisel põimima kolm suunda: digipädevus, sotsiaalsed koostööoskused (selge suhtlus, meeskonnatöö, stressi ja konfliktide ohjamine) ning projektitöö (planeerimine, rollide selgus ja otsuste nähtavus). Need suunad on paljuski tegevusvaldkondadeülesed ning on kõige tõhusamad igapäevatööga seotud õppes (vt lisatud joonis).
Keeleõpe erialases suhtlusolukorras ja paindlikus vormis
Küsitlusest selgus, et eesti keele oskust peetakse piirkonnas vajalikuks. Tööliste ja teenindajate praegune eesti keele tase rahuldab ligi kolmandikku tööandjatest ning juhtide ja spetsialistide eesti keele oskus on piisav ja rahuldav umbes pooltel juhtudel.
Inglise keele oskuse arendamist peetakse vajalikuks nii tööliste kui ka juhtide seas – inglise keele praegune tase rahuldab vaid umbes viiendikku töölisi ja kolmandikku juhte. Keeleoskuse arendamisel hinnatakse üldiste keelekursuste kõrval või asemel võimalust õppida erialasõnavara tegelikes suhtlusolukordades ja paindlikes õppevormides.
Ida-Viru ettevõtete tööjõu- ja innovatsiooniküsimustikule andis vastuse 258 Ida-Virumaal tegutsevat väikese või keskmise suurusega ettevõtet. Küsitlust korraldas Turu-uuringute AS ja seda rahastati Õiglase Ülemineku Fondi meetmest „Ida Viru ettevõtluse teadmusmahukuse suurendamise toetus: teadusvõimekuse pakkumise arendamine Ida-Virumaal TA võrgustiku loomiseks“.
- Tutvu küsitluse põhjal valminud lühiraportitega Õiglase Ülemineku Fondi teaduskonsortsiumi sotsiaal-majandusliku heaolu ja tööjõu seire uurimisrühma kodulehel alajaotises „Teadustöö tulemuste lühiülevaated“.
