Projekti eesmärk on analüüsida, kuidas kulgeb Ida-Viru üleminek põlevkivikeskselt elukorralduselt uuele majandusmudelile ja kuidas saab suurendada kohalike võimalusi muutustest võita. Otsime võimalusi, kuidas toetada piirkonna elanike ettevõtlushuvi, valmisolekut ümberõppeks ja uuendustega kaasaminekuks, noorte jäämist piirkonda, teenuste arengut ja optimismi püsimist, tuginedes ettevõtjate ja kohalike elanike küsitlustele ning teiste riikide kogemusele.
Töötame välja:
Ida-Virumaa ettevõtete tööjõuvajadus ja töötajate oskused
Ida-Virumaa õiglase üleminekuga kavandatav kohaliku majanduse mitmekesistamine eeldab koos ettevõtluse toetusmeetmetega süsteemset hariduslikku tuge piirkonna tööjõu arendamiseks. Ida-Viru tööjõuprognoos aastani 2035 ning kohalike väikese ja keskmise suurusega ettevõtete seas läbi viidud tööjõu ja innovatsiooniküsitluse tulemused annavad selleks hea lähtekoha.
Loe lähemalt Ida-Viru tööjõuprognoosist ja ettevõtete tööjõu ja innovatsiooniuuringu tulemustest.
Ida-Viru sotsiaalmajandusliku heaolu ja tööjõu seire uurimisrühm on teinud nii iseseisvalt kui ka koostöös partneritega Ida-Virumaal koostööseminare piirkonna sotsiaalmajandusliku arengu, tööjõuvajaduse ja hariduslike sekkumiste teemal.
Allpool on ülevaade kohtumiste teemadest, sihtrühmadest ning Tartu Ülikooli (TÜ) uurimisrühma eestvedamisel sõnastatud soovitustest ja tulemustest.
Teemad: kokkuvõte 2025. aastal läbiviidud analüüsidest ning nendest johtuvate soovituste ning 2026. aasta koostööplaani arutelu.
Järeldused ja soovitused: hariduslikud meetmed, eeskätt täiskasvanuharidus, on peamisi sotsiaalse õigluse saavutamise vahendeid siirdel ühest majandusmudelist teise. Ida-Virumaa kujunev tööturg on killustunum, mitmekesisem, määramatum ja töövõtjatelt üldoskusi nõudvam, kui senine. Muutunud tööturul hädavajalik karjääri planeerimise ning oskuste keskne mõtlemine nõuab pikka õppimisaega ning palju energiat. Kuigi ümber- ja täiendõppes eelistatakse täna tegevusoskusi, ei taga nende arendamine üksi tõhusat hõivet. Üldoskused – suhtlemine, kohanemine, probleemide lahendamine, juhendistest arusaamine, aja- ja stressijuhtimine jms – on kriitilised tööl püsimiseks ja edasiseks arenguks. Praegu pole piirkonna eripära arvestavat süsteemset täiskasvanuhariduse arendamise plaani ega isegi sotsiaalset tellimust selle koostamiseks. Näiteks käsitleb “Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2019 – 2030+” täiskasvanuhariduse aspekti väga vähe.
Ülaltoodut arvesse võttes soovitavad teadlased HTM-i, HARNO ja teiste asjakohaste asutuste ekspertidel:
