Energiapööre eeldab keskkonna kõrval inimeste kohanemisvõimega arvestamist

Energiapöörde toob kasu nii keskkonna kui ka tootmispiirkondade elanike tervisele, kui pööratakse erilist tähelepanu inimeste kohanemisvõime toetamisele. Vastasel juhul nullivad sotsiaalmajanduslikest pingetest võimendunud riskid, keskkonna puhtamaks muutumisest saadava tervisekasu, kirjutab Tartu Ülikooli tervisesotsioloogia analüütik Usha Dahal Novaatoris.

Õiglase ülemineku tervisemõjusid uuriv ÕÜF-i teaduskonsortsiumi töörühm selgitas välja, et lõhe Ida-Virumaa ja Eesti keskmise oodatava eluea vahel on võrreldes Euroopa teiste riikide ja nende õiglase ülemineku piirkondade näitajatega kõige laiem. Sissetulekute erinevus Ida-Virumaa ja ülejäänud Eesti puhul on aga hoolimata põlevkivisektori näilisest rikkusest Euroopa sarnaste andmetega kõrvutades üks suurimaid.

Loe samal teemal

See, milliseks kujuneb Ida-Virumaa majandus paarikümne aasta pärast, pole veel selge. Küll aga on teiste Euroopa siirdepiirkondade näitel teada, et

7. aprillil külastasid Tartu Ülikooli keemia instituudi teadurid Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa Kolledži Kestlike Keemiatehnoloogiate Kompetentsikeskust. Ühisseminaril tutvuti kohalike teadlaste ja

Virumaa kolledži uus, üle poole miljoni euro maksev simulatsioonisüsteem võimaldab modelleerida ja testida energiasüsteeme reaalajas. Reaalajasimulaator on energiasüsteemide uurimise tipptase,

Ida-Virumaal räägitakse õiglasest üleminekust palju. Sageli jääb aga mulje, et piisab uute projektide ja investeeringute lisamisest ning probleem on lahendatud.