Ida-Virumaa on täna üks Eesti põnevamaid arengupiirkondi. Mitte mineviku, vaid tuleviku tõttu. Kui varem seostati siinset majandust eelkõige kaevanduste ja rasketööstusega, siis nüüd kujuneb siia täiesti uus teaduspõhine väärtusahelate võrgustik. Ent küsimus, mida paljud endiselt küsivad, on lihtne: „Aga mida mina sellest kasu saan?“

Vastus algab inimestest ja sellest, milliseid uusi võimalusi loob teaduse jõudmine Ida-Virumaale. Õiglase ülemineku fondi toel on piirkonda loodud kümneid teadus- ja arendustöökohti. Ainuüksi TalTech Virumaa kolledžis on viimase aasta jooksul loodud üle üheksa uue kõrgharidust nõudva positsiooni – teadurid, doktorandid ja insenerid, kes on tulnud või jäänud siia, et lahendada päris probleeme ning töötada välja rakendusuuringuid, mis toetavad regiooni uuenevat tööstust.

Teadus ei jää ülikooli seinte vahele. See jõuab ettevõtetesse mõõtmiste, analüüside, prototüüpide ja diagnostika kaudu. See ühendus teeb Ida-Virumaast kiiresti areneva teadmistekeskuse – koha, kus teadus ja majandus hakkavad üksteist võimendama. Just teadlaste panus aitab piirkonnas keerukad väljakutsed muuta võimalusteks.

Ida-Virumaal tegutsevad nii TalTechi kui Tartu Ülikooli uurimisrühmad, kelle fookus on väga praktiline: kuidas muuta tööstus efektiivsemaks, puhtamaks ja uuenduslikumaks.

Uued väärtusahelad

Keemia- ja materjaliteaduse valdkonnas otsitakse lahendusi, mis aitaksid praegustest jääkidest luua täiesti uusi väärtusahelaid. TalTechi Virumaa kolledži professor Allan Niidu uurib CO₂ väärindamist – kuidas muuta tööstuslik heide sellisteks kemikaalideks, mida saab kasutada farmaatsias ja kosmeetikas. Teadur Olga Pihl arendab samal ajal tehnoloogiat, millega saab vanadest tuulikulabadest ja päikesepaneelidest toota vesinikku – see on ringmajandus kõige puhtamal kujul, kus jäätmetest saab tuleviku energiasisend.
Tartu Ülikooli professor Enn Lust juhib uurimisrühma, mille eesmärk on väärindada fosforiiti ja haruldasi muldmetalle – ressursse, mida vajab kogu globaalne rohetehnoloogia. Lust on korduvalt rõhutanud, et tehnoloogilised läbimurded sünnivad vaid siis, „kui ettevõtted on valmis ülikooliga riske jagama ja päriselt koostööd tegema.“

Paindlikumad süsteemid, targemad tehased

Energeetika valdkonnas töötavad TalTechi teadlased professor Argo Rosina ja vanemteaduri Tarmo Korõtko juhtimisel välja elektrivõrgu digikaksikuid ja energiapaindlikkuse mudeleid, mis aitavad ettevõtetel kulusid kokku hoida ja tootmist täpsemalt planeerida. Energiatõhusus tähendab nii tööandjatele kui töötajatele stabiilsemat majanduskeskkonda ja vähem hinnasurvet.

Automatiseerimise ja robootika suunal panustavad Ida-Virumaale nii TalTech kui Tartu Ülikool. Virumaa kolledži doktorant-nooremteadur Karle Nutonen loob masinõppel põhinevat tööriista, mis kiirendab tööstusrobotite programmeerimist: ettevõte kirjeldab ülesande, algoritm genereerib programmikoodi ja testimine toimub esmalt digitaalses kaksikus. Nii väheneb vigade oht ja tootmisprotsess muutub paindlikumaks.

Sama valdkonda arendab edasi TalTechi Virumaa kolledži vanemlektori Olga Dunajeva juhitud inimese–roboti koosloome uurimisrühm. Dunajeva meeskond uurib, kuidas töötaja ja robot saaksid teha koostööd loomulikumalt ja turvalisemalt – kasutades intuitiivseid liideseid, otsustust toetavaid süsteeme ja tööprotsesse, kus robot ei asenda inimest, vaid toetab teda keerukates ja rutiinsetes ülesannetes.

Tartu Ülikooli robootika kaasprofessor Karl Kruusamäe toob sellele lahenduste kihile järgmise tasandi: Tööstus 5.0 põhimõtted, kus inimene ja robot moodustavad ühtse meeskonna. Kruusamäe töörühm arendab andmepõhiseid meetodeid ja liitreaalsuse lahendusi, mis võimaldavad robotitel töötaja kavatsusi paremini „mõista” ja tootmine muutub seeläbi sujuvamaks, ohutumaks ja tõhusamaks.

Need on tehnoloogiad, mille järele on Ida-Virumaa ettevõtetel kasvav vajadus, sest tootmise efektiivsus ja tööohutus sõltuvad üha enam nutikatest süsteemidest.

Inimene muutuste keskmes

Ida-Virumaa muutus ei ole ainult tehnoloogiline. See on ka sotsiaalne ja demograafiline. Just selles suunas panustavad Tartu Ülikooli uurimisrühmad.

Professor Triin Vihalemm uurib tulevikustsenaariume ja kogukondade valmisolekut muutusteks. Tema töö aitab mõista, kuidas suured majanduslikud nihked mõjutavad inimeste valikuid, harjumusi ja identiteeti. Keskkonnatervishoiu professor Hans Orru analüüsib, kuidas tööhõive muutused ja tööstuslik koormus mõjutavad Ida-Virumaa elanike tervist. Tema hinnangul on vaja rohkem töötervishoiule keskenduvaid lahendusi:

„Robotid peaksid tulevikus võtma enda peale inimeste jaoks ohtlikud töölõigud,“ rõhutab ta.

Need uuringud täidavad olulist eesmärki: tagada, et tehnoloogiline üleminek ei kahjustaks inimesi, vaid toetaks nende heaolu ja kohanemisvõimet.

Kasu, mis jõuab iga inimeseni

Kui küsida, mida kogu see teaduslik ja tehnoloogiline areng tavaelus tähendab, siis vastus on üllatavalt lihtne: see puudutab meid kõiki. Rohkem kui esmapilgul paistab. See tähendab targemaid ja kõrgema palgaga töökohti. Kui ettevõtted võtavad kasutusele uue põlvkonna tehnoloogiad, vajavad nad kõrgema kvalifikatsiooniga töötajaid. See tähendab kõrgemaid palku ja stabiilsemaid töökohti.

Automatiseerimine ja robotid vähendavad ohtlikke tööoperatsioone. Pikemas perspektiivis paraneb töötajate tervis ja väheneb tööõnnetuste arv.

Teadlased, spetsialistid ja üliõpilased toovad piirkonda elujõudu: uusi ideid, keelekeskkonda, kultuuri ning nõudlust teenuste ja hariduse järele.

Õiglase ülemineku teadusmeede ei ole kulu, vaid tark investeering. See aitab kujundada Ida-Virumaast piirkonna, kus sünnivad uued ideed, uued töökohad ja uus majandus. Ja sellest võidab kõige rohkem see, kelle nimel kõik muutused tehakse – kohalik inimene.