TalTechi Virumaa kolledži teadlaste loodud tootmislogistika simulatsioon aitas Layerwood Productionil välja selgitada, milliseid seadmeid kavandatav tehas tegelikult vajab. Digitaalse mudeli abil tuvastati seadmed, mille kasutuskoormus oleks jäänud liiga väikeseks, ning need jäeti investeerimisplaanist välja.
Virumaa kolledži teadlased lõid Ida-Virumaale Eesti moodsaimat puidutöötlemistehast rajava Layerwood Productioni tootmisprotsessi põhjal simulatsioonimudeli, mis võimaldab katsetada tehase toimimist digitaalses keskkonnas juba enne seadmete soetamist ja tootmise käivitamist. Mudel jäljendab materjalide liikumist tootmisetappide vahel, tõstukite tööd, vahelao kasutust ning võimalikke ooteaegu ja kitsaskohti.
Mängib protsessi läbi
Simulatsiooni abil saab näiteks hinnata, kas tõstukeid on piisavalt, kui kaua peavad materjalid transporti ootama ning kas tootmisseadmete ja ladude paigutus võimaldab tööd võimalikult tõhusalt korraldada. Samuti saab läbi mängida erinevaid tootmismahte ja töökorralduse muudatusi, ilma et selleks tuleks päris tehases kulukaid katsetusi teha.
Simulatsiooni loonud Virumaa kolledži teadlase Karle Nutoneni sõnul on digitaalse mudeli üks suuremaid eeliseid võimalus näha tootmist tervikuna ja tuvastada probleeme, mis üksikuid tööetappe vaadeldes võivad märkamata jääda.
„Päris tehases näeme, et mõni masin seisab või tõstuk liigub, aga alati ei ole lihtne aru saada, miks materjal õigeks ajaks järgmisse tootmisetappi ei jõua. Simulatsioon võimaldab jälgida materjali liikumist samm-sammult ja välja selgitada, kas viivituse põhjustab näiteks tõstuki puudumine, liiga pikk vahemaa või mõni muu kitsaskoht. Kõige olulisem on aga see, et saame erinevaid lahendusi katsetada enne, kui ettevõte hakkab nende elluviimiseks raha kulutama,“ selgitas Nutonen.
Aitab protsessi mõista
Layerwood Productioni juhatuse liikme Egert Pariku sõnul oli ettevõtte jaoks oluline kaasata eksperdid, kes aitaksid kontrollida kavandatud tehase toimivust.
„Ekspertide loodud simulatsioon annab omanikele ja finantseerijatele täiendava kinnituse, et tehas toimib ka tegelikkuses. Samuti aitab see ennetada riske, millest üks olulisemaid on vältida seadmetesse üle- või alainvesteerimist,“ selgitas Parik.
Koostöö on juba toonud kaasa konkreetseid muudatusi. „Simulatsioon aitas tuvastada esialgses investeerimisplaanis olnud seadmed, mis oleksid jäänud alakasutatuks. Tänu sellele saime need investeerimisplaanist eemaldada,“ ütles Parik.
Nutoneni sõnul saab loodud mudelit kasutada ka edaspidi, näiteks selleks, et hinnata, kuidas mõjutaks tehase toimimist tootmismahtude suurenemine, tõstukite arvu muutmine või materjalide liikumisteede ümberkorraldamine.
Virumaa kolledži ja Layerwood Productioni koostöö näitab, kuidas teadus- ja arendustegevuses kasutatavad digitaalsed lahendused aitavad ettevõtetel teha põhjendatumaid investeerimisotsuseid ning ennetada probleeme juba enne nende tekkimist.
Foto KTA Arhitektid
