Ida-Virumaa tööjõuturu arengu targemaks juhtimiseks on valminud esmakordselt Eestis maakondlik tööjõuprognoos aastani 2035, mis annab majandusvaldkondade ülese ülevaate piirkonna tööjõu saadavuse ja ettevõtlusvõimaluste kohta. Prognoos valmis Kutsekoja tuleviku tööjõu- ja oskuste vajaduste prognoosisüsteemi Tartu Ülikooli ja Taltechi teadlaste koostöös.
Ida-Virumaa tööturgu iseloomustab Eesti keskmisest madalam tööhõive määr (57,5%) ning kõrgem töötuse määr (14,4%). Samas on kutseharidusega hõivatute osakaal tunduvalt suurem kui Eestis keskmiselt.
Suurim probleem on tulevikus väga suur asendusvajadus. Iga kolmas töötaja jääb 10 aasta jooksul pensionile. Vaid 16% hõivatutest on noored (alla 35-aastased). Demograafiline tööturusurveindeks on 0,61. See tähendab, et iga kümne pensionile jääja kohta siseneb tööturule kuus noort.
Aastaks 2035 maakonna hõivatute koguarv veidi väheneb. Suurimat kahanemist on oodata kaubanduse, rõivatööstuse ja hariduse valdkonnas ning veidi ka põlevkiviõli tootmises. Samas võib tööhõive kasvu oodata metallitööstuses, tervishoiu ja sotsiaalhoolekande ning turismi valdkonnas.
Töötajaskonna kiire vananemine ja uued investeeringud tekitavad kriitilise nõudluse uute spetsialistide ja oskustöötajate järele.
Tööjõuvajaduse katmisel on vaja süsteemset lähenemist
Ida-Virumaa tuleviku tööjõuvajaduse katmisel on oluline süsteemne lähenemine regionaal-, haridus- ja tööturupoliitika meetmete rakendamisel riigi ja kohalike omavalitsuste koostöös. Eriti tähtis on jätkata arengut toetavate poliitikameetmetega ka pärast Õiglase Ülemineku Fondi rahastusperioodi lõppu. Mitmekesistuva tööturu tasakaalustatud arendamiseks on vaja järgmisi samme:
- kujundada Ida-Virumaast tasakaalustatud ja ambitsioonikas narratiiv, mis meelitab nii elanikke kui ka investoreid;
- investeerida süsteemselt kvaliteetsesse elamufondi ja nüüdisaegsesse linnaruumi;
- edasi arendada kutseharidust, eelistades tehnilisi erialasid (mehaanika, automaatika, metallitöö) ning lõimida õppesse rohe- ja digioskused;
- tugevdada kolledžite rolli inseneride ja teiste tippspetsialistide koolitamisel koostöös kohalike ettevõtetega;
- arendada välja mikrokvalifikatsioonide süsteem täiskasvanutele kiireks ja sihipäraseks ümber- ja täiendusõppeks;
- siduda eesti ja inglise keele õpe tööalase koolituse ja tööturu vajadustega;
- luua individuaalsed õpiteekonnad töötutele, mis kombineerivad keeleõppe, baasoskused ja praktika, et tuua pikaajalised töötud ja mitteaktiivsed tagasi tööturule;
- motiveerida tööandjaid toetama töötajate pikemaajalist taseme- ja täiendusõpet.
Töötajaskonna kiire vananemine ja uued investeeringud tekitavad kriitilise nõudluse uute spetsialistide ja oskustöötajate järele.
Raport on valminud projekti „Ida-Viru ettevõtluse teadmusmahukuse suurendamise toetus: teadusvõimekuse pakkumise arendamine Ida-Virumaal TA võrgustiku loomiseks“ fookusteema 4 „Siirdeprotsesside seire ja analüüs Ida-Virumaal“ raames.