Energiapöörde toob kasu nii keskkonna kui ka tootmispiirkondade elanike tervisele, kui pööratakse erilist tähelepanu inimeste kohanemisvõime toetamisele. Vastasel juhul nullivad sotsiaalmajanduslikest pingetest võimendunud riskid, keskkonna puhtamaks muutumisest saadava tervisekasu, kirjutab Tartu Ülikooli tervisesotsioloogia analüütik Usha Dahal Novaatoris.
Õiglase ülemineku tervisemõjusid uuriv ÕÜF-i teaduskonsortsiumi töörühm selgitas välja, et lõhe Ida-Virumaa ja Eesti keskmise oodatava eluea vahel on võrreldes Euroopa teiste riikide ja nende õiglase ülemineku piirkondade näitajatega kõige laiem. Sissetulekute erinevus Ida-Virumaa ja ülejäänud Eesti puhul on aga hoolimata põlevkivisektori näilisest rikkusest Euroopa sarnaste andmetega kõrvutades üks suurimaid.