Ida-Virmaa tööjõuturu neli võimalikku tulevikku

Sõltumata sellest, milliseks kujuneb Ida-Virumaa tulevik vajab mitmekesistuv ja muutuv majandus paindlikumat tööjõuturgu ning sageli ka konkureerivate poolte tihedamat suhtlemist ja koostööd.

Tartu Ülikooli kommunikatsiooniuuringute professor Triin Vihalemm tõi lühiettekandes välja neli võimalikku tulevikku, mis maakonna tööjõuturu arenguid kirjeldada aitaks. Kaks neist keskenduks üksikutele suurettevõtetele ja eristuks tööjõu vaatest kas koostöise („Suurte sõprade“ tulevik) või tuliselt konkureeriva lähenemise poolest („Lõputu töötajate üleostmine“). Teised kaks näeks ette mitmekülgsemat ettevõtlusmaastikku, mis eristuks tööjõu koostöise jagamismajanduse või killustunud majanduskeskkonnas kiiresti kaduvate ja tekkivate töökohtade tõttu pidevalt vajaliku oskuste täiendamise vajaduse poolest („Oskuste turukonkurents“).

Joonis: tööjõuturu võimalikud tulevikud Ida-Virumaal
Tööjõuturu võimalikud tulevikud Ida-Virumaal. Autor Triin Vihalemm

Loe samal teemal

See, milliseks kujuneb Ida-Virumaa majandus paarikümne aasta pärast, pole veel selge. Küll aga on teiste Euroopa siirdepiirkondade näitel teada, et

12. märtsil toimunud seminaril TalTech Virumaa kolledžis kohtusid teadlased ja ettevõtete esindajad, et arutada, kuidas viia AI-lahendused pilootprojektidest päris tootmisse.

Tehnoloogiline areng liigub kiiremini kui ühiskonna võime selle mõju läbi mõtestada. Uued lahendused jõuavad praktikasse enne, kui on selge, kuidas

Kestlikku siiret ehk Euroopa Liidu mõistes „õiglast üleminekut“ mõtestatakse enamasti kui majanduse vabastamist kasvuhoonegaaside heitmetest. Ometi on teadlased juba üle