Ida-Virumaale terendab koht Euroopa kestliku tööstuse kaardil 

Oleme harjunud majandusarengust ja innovatsioonist rääkides mõõtma selle kasvu ja kiirust. Käimasolev tööstuspoliitika debatt viitab tõsiasjale, et majandusarengu mahust ja tempost olulisem on selle suund. Seejuures on tugevad mõjutajad rohepöördega seotud väärtused ja geopoliitika. 

Kuidas seda teadmist Ida-Virumaa tuleviku kujundamisel ära kasutada, selle üle arutlesid Õiglase Ülemineku Foorumil Tallinna Tehnikaülikooli Nurkse instituudi professor Erkki Karo, Ida-Virumaa Investeeringute Agentuuri juhatuse liige Teet Kuusmik, NPM Narva OÜ projektijuht Aivar Virunen ja Euroopa Komisjoni siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja VKE-de peadirektoraadi peadirektori asetäitja Maive Rute. 

Ida-Virumaa Investeeringute Agentuur on viimased 15 aastat tegutsenud selle nimel, et piirkonna majandust mitmekesistada ja koomale tõmbuvale põlevkivisektorile alternatiive luua. Tänu õiglase ülemineku fondile on Narvas loomisel tööstusinkubaator, mis pakub ettevõtetele kaasaegseid tootmisruume, et luua demotehaseid ja katsetada uusi projekte. Teise suure saavutusena tõi agentuuri juhatuse liige Teet Kuusmik välja Jõhvi lähistele kerkiva filmitööstuskompleksi koos digi- ja multimeediainkubaatoritega, mis saab teoks tänu koostööle Tehnopoli ja Ida-Virumaa ettevõtluskeskusega.

Kuusmiku sõnul on ÕÜF-i toetused olnud mitme ettevõtte piirkonda toomisel kaalukeeleks. Nüüd, kus fondi toetused on jagatud, on lähituleviku kriitilisim küsimus, kust leida veel raha, et ettevõtted, kes ÕÜF-i toetuste jagamisel joone alla jäid, saaksid ikkagi ka kiiresti oma plaanidega edasi liikuda.

Erkki Karo, Teet Kuusmik ja Aivar Virunen
Erkki Karo, Teet Kuusmik ja Aivar Virunen. Foto Jelizaveta Gross

Magnetitehas kui tehaste magnet 

NPM Narva OÜ-st, mis peaks tööd alustama 2025. aasta esimeses kvartalis, on saanud fondi suurim edulugu. Ettevõtte projektijuht Aivar Virunen tõi välja, et magnetitööstus on praegu veel väga noor, mistõttu on kasvupotentsiaal hea ja selle mõju Ida-Virumaale lootustandev. Seda enam, et ettevõtte plaanib Eestisse ka oma teadus- ja arenduskeskuse luua.

Magnetitehase lahutamatu partner on Silmeti haruldaste muldmetallide tehas, kust tuleb magnetite tootmiseks vajalik toore. Tehase tulevane toodang oleks aga omakorda väärt aines nii autotööstuses kui ka tuulegeneraatorite ehituses. Teet Kuusmiku sõnul on magnetitehas toonud kaasa omamoodi tööstussümbioosi. Nii on tööstusparki tulemas vesinikutehas ja peetakse läbirääkimisi taastuvenergia tootjatega, kes sooviks suurettevõtetele kohapeal energiat toota.

Elukeskkonna kujundamine toetab ettevõtluskeskkonda

Uute ettevõtetega kaasneb ka tööjõuvajadus. Virunen tõi välja, et kuna magnetitööstus on nii uus valdkond ja selles vallas pole praegu Eestist just palju eksperte võtta, pakub ettevõte iseuudishimulikele ja ambitsioonikatele kandidaatidele väljaõpet. Nii on neil praegu palgal olevast 36-st töötajast kolmandik liitunud ettevõttega maailma eri paigust alates Hollandist, lõpetades Brasiilia ja Malaisiaga. Inseneridest kolmandik on ettevõttesse jõudnud põlevkivitööstusest. 

Koos rahvusvaheliste ekspertidega muutub Kuusmiku hinnangul piirkonnas varem või hiljem oluliseks ingliskeelse üldhariduse kättesaadavus, sest välistalendid saabuvad sageli koos peredega. Elukeskkonna poolelt on jätkuvalt põletav ka elamumajanduse kaasajastamine. 

 Ida-Virumaal on küll järjest paremini nii spordirajatiste kui ka puhkevõimalustega, kuid meelelahutusettevõtluse ja turismi arendamisel on Kuusmiku hinnangul veel kasvuruumi.

Erkki Kar
Erkki Karo, Teet Kuusmik ja Aivar Virunen. Foto Jelizaveta Gross

Ida-Viru väärtus Euroopas 

Maive Rute hinnangul on Ida-Virumaal toimuvate muutuste õnnestumisel strateegiline tähtsus ka Euroopa vaatest. Loodav magnetitehas ja sellega seotud haruldaste muldmetallide tootmine on osa Euroopa laiemast turvavõrgust, mis puudutab nii ise hakkamasaamist kui ka väiksemat sõltuvust üleilmsetest tarneahelatest.  

Tema sõnul võiks julgelt mõelda Ida-Virumaast tulevikus kui rahvusvahelisest tõmbekeskusest, kus uue tööstuse kõrval on samavõrd olulised ka spaad ja loodusturism, mis toetavad üldist elukvaliteedi tõusu.   

Rohepöörde ja õiglase ülemineku raames vajame Erkki Karo sõnul ühelt poolt pikka vaadet ja visiooni, et hoida ühtset sihti. Aga teiselt poolt näitavad nii IVIA kui NPM Narva OÜ kogemused, et ühise sihi elluviimisel peame olema üha paindlikumad ja kohanemisevõimelisemad, et üha keerukamas maailmas neid väheseid tekkivaid võimalusi võimalikult hästi ära kasutada. See on oluline õppetund nii teadusele, ettevõtlusele kui ka poliitikakujundajatele, kes kõik koos õiglasse üleminekusse panustavad.

Järelvaata arutelu!

Loe samal teemal

See, milliseks kujuneb Ida-Virumaa majandus paarikümne aasta pärast, pole veel selge. Küll aga on teiste Euroopa siirdepiirkondade näitel teada, et

Sõltumata sellest, milliseks kujuneb Ida-Virumaa tulevik vajab mitmekesistuv ja muutuv majandus paindlikumat tööjõuturgu ning sageli ka konkureerivate poolte tihedamat suhtlemist

Tulevikutööstuse energiavajadus üha kasvab. Seepärast sunnib ressursside piiratus otsima üha targemaid võimalusi tootmise optimeerimiseks. Targa tehase eesmärk on toimida oluliselt

Tulevikutööstuses on tähtsal kohal kõrgtehnoloogiline tootmine ning strateegiliselt oluliste keemiliste elementide ja erimaterjalide kättesaadavus. Tallinna Tehnikaülikooli mehaanika ja tööstustehnika instituudi