Ida-Virumaa tööstuslikud arengurajad: elanike ja ettevõtjate hinnangud piirkonna tulevikule

Lühiraport, oktoober 2026

Avo Trumm

Ida-Virumaal on arvestatav toetuspind nii ressursimahuka tööstuse jätkumisele kui ka tööstusliku mitmekesistamise suurprojektidele. Ettevõtjad hindavad kõiki vaadeldud arenguid elanikest sagedamini kasulikuks. Elanike hinnangud ei moodusta lihtsat tööstuse toetamise ja vastustamise telge, vaid seostuvad piirkonna senise tööstusliku arenguraja, sotsiaalse ja territoriaalse paiknemise ning tulevikuvaatega.

Tööstuslik siire ja võimalike arengute ühiskondlik kandepind

Õiglane üleminek tähendab Ida-Virumaal eeskätt süsinikumahuka majanduse ja tööstuse ümberstruktureerimist, millega kaasnevad majanduse mitmekesistamine, töötajate oskuste arendamine ning muutuse sotsiaal- ja keskkonnamõjudega tegelemine. Õiglase Ülemineku Fondi meetmestiku kogumaht Eestis on ligi 340 miljonit eurot, millest 80% on suunatud tegevussuunda „Majandus ja tööjõud”. See hõlmab muu hulgas ettevõtlusinvesteeringuid, ettevõtete teadmusmahukuse suurendamist, ettevõtluse tugiteenuseid, põlevkivisektori töötajate ümberprofileerimist ning uute täiendus- ja tasemeõppe võimaluste arendamist (Õiglase Ülemineku Fond, s.a.). Fondi toel elluviidavad investeeringud ja teadusprogrammid tähendavad, et tööstuslik siire pole enam ainult tulevikukava, vaid juba toimuv piirkondlik muutus.

Teoreetiliselt saab seda protsessi käsitleda tööstusliku siirdena, milles kujunevad ümber tehnoloogiad, ettevõtete ärimudelid ja tarneahelad, tööturul vajatavad oskused, institutsioonid ning arusaamad piirkonna soovitavast tulevikust. Tööstusühiskonna ajalooliselt kujunenud arusaamad loodusest, teadusest, tehnoloogiast ja majandusarengust mõjutavad jätkuvalt seda, kuidas kestliku arenguga seotud probleeme määratletakse ning milliseid lahendusi peetakse võimalikuks ja sobivaks (Kanger jt, 2026). Süsinikumahukate piirkondade siire pole seetõttu pelgalt ühe energiaallika või tehnoloogia asendamine teisega, vaid mitmekihiline struktuurimuutus, millel on majanduslik, sotsiaalne, poliitiline ja demograafiline mõõde (Hermwille jt., 2024).

Tööstusliku siirde lähtekohti kujundavad piirkonna senine arengurada ja sellega seotud rajasõltuvus. Ida-Virumaa ressursipõhine tööstus tugineb põlevkivi kaevandamise ja töötlemise ümber kujunenud ettevõtetele, oskustele, taristule, institutsioonidele ja töökohtadele. Need seosed võivad toetada senise arenguraja jätkumist, kuid pakkuda ka ressursse selle tehnoloogiliseks uuendamiseks ja seotud tegevusalade arendamiseks. Tööstuslik arengurada ei väljendu ainult majandusstruktuuris. Tööstusega seotud oskused, hoiakud, traditsioonid ja materiaalsed jäljed kujundavad ka piirkonna tööstuskultuuri, mis võib ühtaegu tugevdada rajasõltuvust ja avada võimalusi piirkonna uuenemiseks (Görmar & Harfst, 2019). Ida-Virumaa puhul on tööstus- ja energiataristu põimunud ka kohaliku mälu, kuuluvuse ning piirkonna ja riigi vaheliste suhetega (Martínez, 2025).

Tööstusliku siirde käigus võivad olemasolevad ja kujunevad arengurajad pikka aega kõrvuti eksisteerida. Põlevkivitööstuse jätkumine võib tähendada senise raja pikendamist, kuid ka selle tehnoloogilist uuendamist. Tööstusjäätmete ümbertöötlemine, kaitsetööstus või tuumaenergeetika võivad tähendada olemasoleva tööstusbaasi ümberkujundamist, seotud mitmekesistamist või uue tegevusvaldkonna toomist piirkonda. Regionaalsete arenguradade käsitluse järgi võib uus tööstus kujuneda kohalike tegevuste mitmekesistamise, olemasoleva tööstuse uuendamise, väljastpoolt toodud tegevuse või täiesti uue majandustegevuse loomise kaudu (Hassink jt, 2019). Uue tehnoloogia või üksiku suurinvesteeringu olemasolu ei tähenda seega veel, et piirkonnas oleks tekkinud uus, kohaliku majanduse ja ühiskonnaga seotud arengurada.

Elanike ja ettevõtjate hinnangud aitavad kirjeldada võimalike tööstuslike arengusuundade üldist ühiskondlikku kandepinda. See kujuneb hinnangutest arengu majanduslikule vajalikkusele, eeldatavatele kohalikele hüvedele ja riskidele ning usaldusest otsustusprotsessi vastu. Üldine toetus tööstusharule või tehnoloogiale ei tähenda siiski automaatselt konkreetse investeerimisprojekti heakskiitmist. Wüstenhageni jt (2007) taastuvenergia innovatsiooni käsitlus eristabki tehnoloogia ja poliitika üldist toetust, selle vastuvõttu turuosaliste seas ning konkreetse projekti vastuvõetavust kohalikus kogukonnas. 

Mida küsitlusega uuriti?

Küsitluses paluti nii elanikel kui ettevõtjatel hinnata üldiselt sõnastatud arengute võimalikku kasulikkust või kahjulikkust Ida-Virumaale tervikuna. Seetõttu näitavad tulemused arengusuundade üldist kandepinda, mitte toetust konkreetsele projektile, asukohale või teostusviisile. Konkreetse projekti vastuvõetavust võivad omakorda mõjutada kohalikud hüved ja koormused, usaldus, elanike kaasamine ning võimalus otsuseid mõjutada (Lai jt, 2025).

Raportis kasutatakse kahe küsitluse – ettevõtete tööjõu- ja innovatsiooniküsitluse ja elanikkonnaküsitluse „Ida-Viru täna ja homme. Elanike arvamused ja ootused” – andmeid. Ülevaade küsitluste metoodikast ja andmetest leiab vastavatest raportitest (Trumm ja Vihalemm, 2026), (Trumm, 2026b). Raportis võrreldakse elanike ja ettevõtjate hinnanguid põlevkivitööstuse jätkumisele, uute kaevanduste rajamisele, tööstusjäätmete ümbertöötlemisele, kaitsetööstuse arengule ja tuumajaama rajamisele. Eesmärk on selgitada nende arengute tajutud kasulikkust Ida-Virumaale tervikuna ning seda, kuidas hinnangud seostuvad elanike sotsiaalse tausta, elukoha ja tulevikuvaatega.

Et hinnata, kas viie arengusuuna hinnangutes leidub laiemaid mustreid, analüüsiti elanike vastuseid faktoranalüüsi abil. Põlevkivitööstuse jätkumise ja uute kaevanduste hinnangud koondusid ressursipõhise järjepidevuse mõõtmeks. Tuumajaama, kaitsetööstuse ja tööstusjäätmete ümbertöötlemise hinnangud moodustasid teise mõõtme, mida käsitletakse raportis tööstusliku mitmekesistamise orientatsioonina. See statistiline eristus ei tähenda, et arengud moodustaksid kaks üheselt piiritletud või teineteist välistavat arengurada, mistõttu koondorientatsioonide kõrval vaadeldakse ka iga arengut eraldi.

Elanike hinnangud võimalikele tööstuslikele arengutele

Elanike hinnangutes on kõige laiem kandepind ressursipõhise tööstuse jätkumisel (joonis 1). Põlevkivitööstuse uut õitsengut peab Ida-Virumaale kasulikuks ligikaudu 70% ning uute kaevanduste rajamist umbes kaks kolmandikku vastajatest. Seega nähakse maavarade kaevandamist ja väärindamist jätkuvalt piirkonna võimaliku arengurajana, mitte üksnes senise tööstusmudeli pärandina.

Tööstusliku mitmekesistamise arengutest hinnatakse kõige positiivsemalt tööstusjäätmete kasutuselevõttu ja suure ümbertöötlemistehase rajamist. Selle arengusuuna puhul võib olemasolev tööstuslik pärand saada uue kasutuse ning senine ressursibaas seostuda ringmajandusliku ja tehnoloogilise uuendamisega. Kaitsetööstuse ja tuumajaama hinnangud jagunevad ühtlasemalt: ligikaudu pooled peavad neid piirkonnale kasulikuks, kuid mõlema puhul on ka arvestatav vastaste ja seisukohta mitte võtnute rühm.

Tulemused osutavad, et Ida-Virumaa tööstuslik siire võib kujuneda senise tööstusbaasi jätkumise, uuendamise ja uute tegevusalade lisandumise koosmõjus. Arengute kandepind sõltub siiski nende sisust ja laadist. Põlevkivi ja kaevandamine seostuvad piirkonna pikaajalise tööstuskogemusega, samal ajal kui vähem tuttavate tööstuslike arengute kohalik tähendus, töövõimalused ja võimalikud riskid ei pruugi olla elanikele sama selged.

Joonis 1. Ida-Virumaa elanike hinnangud võimalikele tööstuslikele arengutele
Joonis 1. Ida-Virumaa elanike hinnangud võimalikele tööstuslikele arengutele

Tööstuslike arengute toetuspind elanikerühmades

Järgnevalt analüüsime, millistes elanikerühmades on ressursipõhise järjepidevuse ja tööstusliku mitmekesistamise arengute kandepind laiem või kitsam. Võrdluses kasutati vastajate sotsiaalset kuuluvust ja elukohta iseloomustavaid taustatunnuseid, sealhulgas emakeelt, sugu, vanust, haridust, ametirühma ja omavalitsust. Tabelis 1 on esitatud tunnused, mille järgi ilmnesid kõige selgemad ja sisuliselt tõlgendatavad erinevused. Lisaks võrreldakse elanike hinnanguid ettevõtjate omadega ning vaadeldakse tööstuslike arengute seoseid elanike tulevikuvaatega.

Ettevõtjad hindavad kõiki viit tööstuslikku arengut elanikest sagedamini kasulikuks. Suurim on erinevus tuumajaama ja põlevkivitööstuse jätkumise puhul, kuid ettevõtjate toetus on kõrgem ka ümbertöötlemisele, kaitsetööstusele ja uutele kaevandustele. Ettevõtjate hinnangud näitavad seega laia valmisolekut toetada nii ressursipõhise tööstuse jätkumist kui ka uusi suurinvesteeringuid. See võib peegeldada arengute käsitlemist investeeringute, ettevõtlusvõimaluste ja piirkonna majandusaktiivsuse vaatenurgast. Elanike ja ettevõtjate kõrvutus on siiski kirjeldav, sest küsitlused esindavad erinevaid sihtrühmi ega selgita hinnangute taga olevaid motiive.

Keelerühmade erisused

Kõige tugevam sotsiaalne erisus ilmneb eesti ja vene keelt emakeelena kõnelevate vastajate vahel. Eesti emakeelega elanikud peavad märksa sagedamini kasulikuks ümbertöötlemistehast ja kaitsetööstust ning mõnevõrra sagedamini tuumajaama. Vene emakeelega elanike seas on seevastu laiem põlevkivitööstuse jätkumise ja uute kaevanduste positiivne hinnang. Emakeel ei erista seega üldist suhtumist tööstusse, vaid eelkõige hinnanguid erinevatele arengusuundadele. Eesti emakeelega rühmas on tugevam tööstusliku mitmekesistamise, vene emakeelega rühmas ressursipõhise järjepidevuse orientatsioon. Kaitsetööstuse puhul võivad majanduslike ootustega põimuda ka julgeolekupoliitilised tähendused, kuid nende mõju ei ole kasutatud küsimustega võimalik eraldi hinnata.

Meeste ja naiste hinnangute erisused

Sooline erinevus tuleb kõige teravamalt esile tuumajaama puhul: seda peab Ida-Virumaale kasulikuks enamik mehi, kuid alla kolmandiku naistest. Teiste arengute puhul on meeste toetus samuti mõnevõrra suurem, kuid erinevus on väiksem. Väiksema toetajate osakaalu taga võib eri arengute puhul olla erinev vastuste jaotus. Tuumajaama puhul on naiste seas rohkem nii vastaseid kui ka seisukohta mitte võtnuid. Põlevkivi puhul tuleneb naiste väiksem toetajate osakaal seevastu eelkõige suuremast ebakindlusest, mitte suuremast vastuseisust.

Tabel 1. Võimalikke tööstuslikke arenguid toetavate ettevõtjate ja elanike osakaal rühmade järgi (%)

Kõigi veergude nägemiseks keri tabelit külgsuunas.

Rühm Tuumajaam Ümber­töötlemis­tehas Kaitse­tööstus Uued kaevandused Põlevkivi uus õitseng
ETTEVÕTJAD 61 72 54 70 84
ELANIKUD KOKKU 45 60 49 65 70
eesti emakeel 54 81 75 53 61
vene emakeel 40 48 34 71 75
naised 32 54 46 61 66
mehed 59 66 53 70 75
Narva-Jõesuu 42 49 40 66 74
Narva 44 50 38 71 72
Sillamäe 36 40 35 78 78
Kohtla-Järve 47 56 30 70 80
Jõhvi 51 68 53 71 71
Alutaguse 45 76 74 57 66
Toila 46 75 68 59 65
Lüganuse 46 69 62 40 53
murelik tulevikuvaade 41 53 33 69 78
vahepealne tulevikuvaade 44 62 50 63 67
lootusrikas tulevikuvaade 48 64 64 63 66

Märkus. Tabelis on esitatud vastavat arengut Ida-Virumaale kasulikuks või pigem kasulikuks pidavate osakaal. Värviskaala on rakendatud igale veerule eraldi: roheline tähistab vastava arengusuuna suuremat ja punane väiksemat toetust võrreldud rühmades ning eri veergude värvitoonid ei ole seetõttu omavahel otseselt võrreldavad. Tabelis  on toodud taustatunnused, mille järgi ilmnesid kõige selgemad ja sisuliselt tõlgendatavad erinevused.  

Omavalitsuste erisused

Omavalitsuste võrdlus näitab, et erinevad omavalitsused toetavad erinevaid arenguid. Ümbertöötlemistehase ja kaitsetööstuse toetus on suurim Alutagusel ja Toilas ning väiksem Narvas, Sillamäel ja Kohtla-Järvel. Ressursipõhiste arengute puhul kujuneb osaliselt vastupidine muster: uute kaevanduste ja põlevkivi toetus on tugev mitmes suuremas tööstuslinnas. Kõige selgemalt eristub Lüganuse, kus toetatakse suhteliselt laialt ümbertöötlemist ja kaitsetööstust, kuid märksa vähem uusi kaevandusi ja põlevkivi uut õitsengut. Tuumajaama hinnangud on omavalitsustes ühtlasemad. Need erinevused võivad peegeldada nii omavalitsuste sotsiaalset ja keelelist koosseisu kui ka erinevaid kogemusi tööstuse kohalike hüvede ja koormustega.

Vanuse, hariduse ja ametirühmase erisused

Vanuse, hariduse ja ametirühma järgi ei kujunenud sama järjekindlaid eristusjooni. Vanuserühmade hinnangud olid enamiku arengute puhul sarnased ning selget põlvkondlikku vastandumist ei ilmnenud. Haridusega seotud erinevused olid nõrgad ja koondusid eelkõige ümbertöötlemise ning kaitsetööstuse hinnangutesse; põhiharidusega vastajate hulgas oli ühtlasi rohkem neid, kes ei osanud seisukohta võtta. Ametirühmade võrdluses puudus eri arenguid läbiv muster ning osa rühmi oli usaldusväärseks detailseks võrdluseks väike. Seetõttu ei ole neid tunnuseid tabelis eraldi esitatud.

Elanike tulevikuvaatepõhised erisused

Traditsiooniliste taustatunnuste kõrval eristab arenguhinnanguid elanike tulevikuvaade. Tulevikuvaadet käsitletakse siin laiemalt kui optimismi või pessimismi: see hõlmab hinnanguid nii enda ja oma pere kui ka Ida-Virumaa tulevikule ning seostub sellega, milliseid võimalusi inimene enda jaoks näeb. Neid tulevikukindluse tahke käsitletakse lähemalt raportis „Tulevikukindlus Ida-Virumaal. Elanike tulevikuvaated, tajutud võimalused ja muutustega kaasaskäimine” (Trumm, 2026a). 

Lootusrikka tulevikuvaatega elanikud peavad kaitsetööstust kasulikuks peaaegu kaks korda sagedamini kui mureliku tulevikuvaatega elanikud. Samasuunaline, ehkki väiksem erinevus ilmneb ümbertöötlemise ja tuumajaama puhul. Põlevkivitööstuse jätkumist hinnatakse seevastu kõige positiivsemalt mureliku tulevikuvaatega rühmas, uute kaevanduste hinnangud on tulevikuvaaterühmades suhteliselt ühtlased. See võib viidata sellele, et tuttava tööstusliku arenguraja jätkumine omandab ebakindlama tulevikuvaate korral suurema tähenduse, kuid kasutatud andmed ei võimalda selle seose täpset mehhanismi kindlaks teha. Tegemist on hinnangute omavahelise seose, mitte tõendiga selle kohta, et üks neist põhjustaks teist.

Kokkuvõttes paikneb eri tööstuslike arengute kandepind Ida-Virumaal osaliselt erinevates sotsiaalsetes ja territoriaalsetes rühmades:

  • emakeel ja elukoht eristavad kõige selgemalt seda, milliseid arengusuundi peetakse piirkonnale kasulikuks; 
  • sugu eristab eeskätt suhtumist tuumajaama ning 
  • tulevikuvaade kaitsetööstuse ja põlevkivitööstuse jätkumise hinnanguid;
  • vanus, haridus ja ametipositsioon jäävad nende mustrite kõrval nõrgemateks eristajateks.

Kokkuvõte

Ida-Virumaa elanike ja ettevõtjate hinnangud näitavad, et piirkonna tööstuslikul arengul on lai, kuid sisemiselt erinev kandepind. Ettevõtjad peavad elanikest sagedamini kasulikuks nii põlevkivitööstuse kaevandamise ja väärindamise uut õitsengut ning uute kaevanduste rajamist kui ka tööstusjäätmete kasutuselevõttu ja suure ümbertöötlemistehase loomist, uute kaitsetööstusettevõtete rajamist ja tuumajaama rajamist Ida-Virumaale. 

Elanike hulgas seostub tööstusliku mitmekesistamise, eriti kaitsetööstusettevõtete rajamise positiivne hindamine lootusrikkama tulevikuvaatega. Põlevkivitööstuse kaevandamise ja väärindamise uut õitsengut peavad kõige sagedamini kasulikuks mureliku tulevikuvaatega inimesed. Piirkonna tööstuslik rajasõltuvus ei väljendu siiski ainult senise tegevuse jätkumises: tööstusega seotud oskused, taristu, institutsioonid ja kogemused võivad toetada ka senise raja uuendamist ning seotud tegevusalade arengut.

Tööstuslike arenguhinnangute kõige tugevam sotsiaalne eristus ilmneb emakeele järgi. Eesti emakeelega elanikud peavad sagedamini kasulikuks tööstusjäätmete kasutuselevõttu ja suure ümbertöötlemistehase loomist ning uute kaitsetööstusettevõtete rajamist. Vene emakeelega elanikud hindavad sagedamini kasulikuks põlevkivitööstuse kaevandamise ja väärindamise uut õitsengut ning uute kaevanduste rajamist, näiteks haruldaste muldmetallide või ehitusmaavarade kaevandamiseks. Vanuse, hariduse ja ametirühma järgi järjekindlaid erinevusi seevastu ei kujunenud. Tööstusliku siirde põhiküsimus ei paista seega olevat põlvkondade või haridusrühmade vastasseis, vaid see, millised arengusuunad tunduvad eri elanikerühmadele usutavad, kasulikud ja nende endi tulevikuga seostatavad.

Tulemused osutavad, et tööstuslike arengute ühiskondlik kandepind sõltub sellest, kui konkreetselt seostuvad need piirkonna olemasolevate oskuste, ettevõtete, töötajate, tööstuskogemuse ja kohaliku elukeskkonnaga. Investeeringute mahu ja loodavate töökohtade kõrval on oluline, millist tööd uued tegevused pakuvad, kellele need võimalused avanevad ning kuidas jaotuvad kohalikud hüved ja võimalikud riskid. Tööstuslik mitmekesistamine muutub elanike jaoks usutavaks arenguteeks siis, kui piirkonna majandusliku kasu kõrval on nähtav ka selle seos inimeste enda ja nende pere tulevikuvõimalustega.

Kasutatud kirjandus

  • Görmar, F., & Harfst, J. (2019). Path renewal or path dependence? The role of industrial culture in regional restructuring. Urban Science, 3(4), Article 106. https://doi.org/10.3390/urbansci3040106
  • Hassink, R., Isaksen, A., & Trippl, M. (2019). Towards a comprehensive understanding of new regional industrial path development. Regional Studies, 53(11), 1636–1645. https://doi.org/10.1080/00343404.2019.1566704
  • Hermwille, L., Kiyar, D., & Schulze-Steinen, M. (2024). Patterns and dynamics of structural change: Lessons from four diverse case studies of coal and carbon-intensive regions in transition. Wuppertal Institute for Climate, Environment and Energy. https://coaltransitions.org/publications/patterns-and-dynamics-of-structural-change/ [coaltransitions.org]
  • Kanger, L., Velmet, A., Maurer, L., Liiv, A. H., & Johnstone, P. (2026). Towards a theory of industrial modernity. Research Policy, 55(10), Article 105625. https://doi.org/10.1016/j.respol.2026.105625
  • Lai, H.-L., Devine-Wright, P., Hamilton, J., Mander, S., Clery, D., Rattle, I., Martin, A., Ryder, S., & Taylor, P. (2025). A place-based, just transition framework can guide industrial decarbonisation with a social licence. Energy Research & Social Science, 121, Article 103967. https://doi.org/10.1016/j.erss.2025.103967
  • Martínez, F. (2025). The future of hiding: Secrecy, infrastructure, and ecological memory in Estonia’s Siberia. Cornell University Press.
  • Trumm, A. (2026a). Tulevikukindlus Ida-Virumaal: Elanike tulevikuvaated, tajutud võimalused ja muutustega kaasaskäimine. Tartu Ülikool. https://teadusidavirumaal.ee/tulevikukindlus-ida-virumaal-elanike-tulevikuvaated-tajutud-voimalused-ja-muutustega-kaasaskaimine/
  • Trumm, A. (2026b). Ülevaade küsitluse „Ida-Viru täna ja homme. Elanike arvamused ja ootused” metoodikast. Tartu Ülikool. https://teadusidavirumaal.ee/ulevaade-kusitluse-ida-viru-tana-ja-homme-elanike-arvamused-ja-ootused-metoodikast/
  • Trumm, A., & Vihalemm, T. (2026). Ülevaade Ida-Viru ettevõtete tööjõu- ja innovatsiooni küsitluse metoodikast. Tartu Ülikool. https://teadusidavirumaal.ee/siirdeprotsessid-ja-juhtimismudelid/ulevaade-ida-viru-ettevotete-toojou-ja-innovatsiooni-kusitluse-metoodikast/
  • Wüstenhagen, R., Wolsink, M., & Bürer, M. J. (2007). Social acceptance of renewable energy innovation: An introduction to the concept. Energy Policy, 35(5), 2683–2691. https://doi.org/10.1016/j.enpol.2006.12.001
  • Õiglase Ülemineku Fond. (s.a.-a). Õiglase ülemineku fondi meetmestik. https://idavirufond.ee/oiglase-ulemineku-fondi-meetmestik