See, milliseks kujuneb Ida-Virumaa majandus paarikümne aasta pärast, pole veel selge. Küll aga on teiste Euroopa siirdepiirkondade näitel teada, et tehnoloogiliste muutustega kohanemiseks on eriti tähtis tööjõuturu paindlikkus ja koostöö seda kujundavate osaliste vahel. Nii tõdeti Õiglase Ülemineku Foorumil maakonna tööjõu tulevikku käsitlenud arutelul.

Ida-Virumaa paistab silma kui maakond, kus on tööotsijaid rohkem kui üheski teises Eesti piirkonnas. Samal ajal on osa sealseid ettevõtteid hädas tööjõu leidmisega. Tartu Ülikooli kommunikatsiooniuuringute professor Triin Vihalemm, kes veab õiglase ülemineku fondi teaduskonsortsiumi tööjõu seire töörühma, leidis varasemate uuringute põhjal, et Ida-Virumaa elanike valmidus tööga seotud muutustega kohanemiseks on Eesti keskmisel tasemel, kuid reaalset ümberõppekogemust napib. Nii on Statistikaameti tööturu-uuringu andmeil kasutanud Eestis võimalust oma oskuste ja teadmiste arendamiseks keskmiselt 60% töötajatest, Ida-Virumaal on see näitaja 40%.

Vihalemma sõnul on kohaliku tööjõu ümberõppevõimekuse ja õpisoovi arendamine majanduse siirdeprotsessis üks tulevikukindlamaid investeeringuid, mida ettevõtjad, omavalitsused ja haridusasutused ühiselt teha saavad. Samuti on oluline nii tööaja, ‑koha, hõivevormide kui ka tööülesannete paindlikkus, mis võimaldab uuenenud oskustega töötajaid rakendada ja annab neile ka motivatsiooni õppimiseks.

NPM Narva OÜ magnetitehase personali- ja administratiivjuhi Olga Zaitseva sõnul hindavad ettevõtjad tööotsijates kõige enam nende uudishimu ja tegutsemissoovi. Kui see lähtekoht on olemas, on tööandjal vaja ainult välja mõelda, kuidas konkreetseks ametiks vajalikke oskusi arendada. Tema sõnul pole Ida-Virumaal veel kuigi palju magnetivaldkonna spetsialiste, kuid neid ise juurde koolitades saab see vajadus kiiresti kaetud.

Vasakult Anneki Teelahk, Olga Zaitseva ja Mati Lukas. Foto Jelizaveta Gross.

Zaitseva arvates torkavad praeguste tööotsijate seas silma kaks vastandlikku suundumust. On neid, kes vahetavad pea igal aastal töökohta, ja teisalt on rohkesti inimesi, kel on olnud terve elu vaid üks amet. Tööandjana on oluline osata pöörata need eripärad ettevõtte kasuks. Kiire vahelduse otsija soovib tõenäoliselt huvitavat, arendavat ja hästi tasustatud töökohta. Eluaeg üht ametit pidanud tööotsijale, kes tunneb vaid üht töökultuuri, tuleb aga tutvustada ettevõtte teisi tootmisüksusi üle maailma ja selgitada, millised on meie väärtused. Sellistes oludes ühisosa leidmine on Zaitseva sõnul töötajale väga motiveeriv.

„Narvale ja Ida-Virumaale on iseloomulik, et inimesed tahavad ja oskavad töötada, teavad, mis on tootmine ja selle distsipliin,“ tõi Zaitseva välja maakonna tugevuse tööandja silmis.

Ida-Virumaa kutsehariduskeskus on maakonna suurim koolitusasutus, kus õpinguaeg varieerub mõnest päevast mitme aastani. Ometi ei ole kooli juht Mati Lukas kindel, kas sellest paindlikkusest piisab. „Mida pikem on koolitusaeg, seda kauem on vaja ette teada, mida tööturul vajatakse. Tööturg peab oskama eeldada, mis toimub kolme-nelja aasta pärast. Nelja-aastase kutseõppekava ettevalmistamiseks vajame eelinfot kuus aastat varem,“ nimetas Lukas üht kitsaskohta. Tema sõnul saab pikaajalist prognoosi koolituses pakkuda ainult siis, kui ettevõtja ise on valmis võtma pikaajalisi riske. Sageli on sealjuures tegu pigem poliitilise kui majandusotsusega.

Kutsekoja OSKA peaanalüütik Yngve Rosenblad kirjeldas Taani kogemuse põhjal suundumust kaasata ettevõtteid rohkem tööjõu koolitamisse. „Kolm neljandikku kutseõppe ajast veedavad Taani õpilased ettevõttes. Seejuures on ettevõtjal selge vastutus toetada piirkonna tööjõu arendamist ka siis, kui tal on plaan tuua sisse välistööjõudu,“ rääkis Rosenblad.

Töötukassa Ida-Virumaa piirkonna juht Anneki Teelahk rõhutas, et õiglase ülemineku fondi toel alles luuakse töökohti. Senikaua tuleb tööotsijatel olla valmis õppima uusi oskusi tihedas koostöös ettevõtetega. Seejuures tuleb ettevõtjatel arvestada majanduskeskkonna muutuste kõrval ka väärtusruumi teisenemisega. „Noored ei taha töötada ettevõttes, mis ei tee maailma või inimeste elu paremaks. Ei olda nõus tegema tööd, mille mõtestatust ei nähta,“ märkis Teelahk.

Õiglase ülemineku fondi teaduskonsortsiumi sotsiaal-majandusliku heaolu ja tööjõu seire teadusrühm otsib võimalusi, kuidas toetada piirkonna elanike ettevõtlushuvi, valmisolekut ümberõppeks, noorte jäämist piirkonda ja teenuste arengut, tuginedes ettevõtjate ja kohalike elanike küsitlustele ning teiste riikide kogemusele. 2029. aastani vältava projekti tulemusena valmib koostöös Kutsekojaga metoodika tööjõuvajaduse seireks ja prognoosiks.

• Vaata ka aruteluringile eelnenud ettekannet Triin Vihalemmalt „Tööjõuturu siire ja võimalused seda suunata“.
• Järelvaata Õiglase Ülemineku Foorumi sektsiooni „Ida-Viru tööturg siirdeajastul: kuidas prognoosida prognoosimatut?“ ettekandeid ja arutelu.