Mis saab siis, kui globaliseerumise hoog raugeb? 

Maailma majanduses toimuvaid muutusi iseloomustab juba mõnda aega välisinvesteeringute ja kaubandusega seotud rahavoogude osakaalu vähenemine maailma majanduse SKP-s. Teisisõnu tähendab see, et globaliseerumine pole lõputu protsess ja ka Eestis tuleb valmis olla välisinvesteeringute ja ekspordiga seotud plaanide elluviimise keerukusteks, tõdes TalTechi Nurkse instituudi professor Erkki Karo Õiglase Ülemineku Foorumil.

    • Tulevikus muutub välisinvesteeringute hankimine ning oma teenuste ja kaupade välisturule müümine järjest keerukamaks.
    • Põhjuseks kolm tegurit:
      • Geopoliitilise olukorra ja tööstuspoliitika muutumine (üha suurenev protektsionism)
      • Tehnoloogiline areng. Globaalne masstootmisel põhinev kaubandusahel võib olla asendumas kohalikumaga. Seda toetab tehaste automatiseerimine ja modulaarsete tootmistehnoloogiate levik.  
      • Rohepöörde trendidest tulenev võimendus. Kasutame üha enam kohalikku tooret ja teadmist, et vähendada keskkonnajälge.
    • Ka Ida-Virumaa tulevikust rääkides tuleb mõista neid üleilmseid trende ning hinnata, millised on meie võimalused kohaneda ja spetsialiseeruda.
    Erkki Karo
    Erkki Karo. Foto Jelizaveta Gross

    Järelvaata Erkki Karo ettekannet.

    Loe samal teemal

    See, milliseks kujuneb Ida-Virumaa majandus paarikümne aasta pärast, pole veel selge. Küll aga on teiste Euroopa siirdepiirkondade näitel teada, et

    Piirialade toetamine ei ole ainult taristu- ja julgeolekupoliitika, vaid sotsiaalse sidususe poliitika. Eriti Ida-Virumaal, kus julgeolekukihi all püsib juba varasem

    Juba lähiaastatel tekib ka Eestis üha rohkem energiaühistuid, kes toodavad endale vajaliku elektri ise, usub Tallinna Tehnikaülikooli elektroenergeetika ja mehhatroonika

    7. aprillil külastasid Tartu Ülikooli keemia instituudi teadurid Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa Kolledži Kestlike Keemiatehnoloogiate Kompetentsikeskust. Ühisseminaril tutvuti kohalike teadlaste ja